Uuring: motivatsioon e-arvetele üleminekuks on madal

Aivar Õepa
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-arve näidis.
E-arve näidis. Foto: Eesti Pangaliit

Era- ja avaliku sektori tehniline valmisolek e-arvetega omavahelisele (B2G) arveldamisele  üleminekuks on hea, aga teadlikkus kasudest vähene ja üleminekut peetakse kulukaks, selgus rahandusministeeriumi ning Ernst & Young Baltic AS koostöös läbi viidud uuringust.

Uuringust selgus, et e-arveldusele üleminek võib tuua ettevõtetele ja asutustele kaasa olulise kokkuhoiu nii rahaliselt kui tööajas, võimaldades ka tööprotsesside lihtsustumise, parema ülevaate arvetest jpm.

Otsene majanduslik kasu tekib arve saajal, vähendades oluliselt arvete menetlemisega seotud kulutusi, teatas rahandusministeerium. Uuringu järeldus on, et riik säästaks e-arvetele täielikul üleminekul ligikaudu 2,5 miljonit eurot aastas.

«Eesti saab uue põlvkonna e-arvete laialdase kasutuselevõtuga tõsta oma konkurentsivõimet. Avalik sektor koos erasektoriga peaks e-arveldamisele üleminekut kiirendama, et kasutada ära ka säästu võimalus,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

«PDF- ja paberarved on juba eilne päev ning meil tuleb Euroopaga sammu pidamiseks muuta vaid suhtumist, sest tehniline valmisolek on Eestis juba olemas,» lisas minister.

Juba e-arvetega tegelevatest ettevõtetest ja asutustest leiab 58 protsenti, et see on toonud majanduslikku kasu. Ostuarvete vastuvõtmine e-arvetena vähendab ettevõtete hinnangul menetlusele kuluvat tööaega ning arvete sisestamisel tekkinud vigu.

Kolmandik ettevõtetest leidis, et elektrooniline arhiveerimine toob rahalist ja tööaja kokkuhoidu. Müügiarvete kohta toodi kasudena välja paberi- ja postituskulu vähenemist, info ja arve liikumise kiirust, kasu maksetähtaegade lühenemisest ja raha kiiremast laekumisest. Leiti, et e-arvetega on arveldamine lihtsam ja selgem ning vähenenud on järelkontrolli vajadus.

Eestis on olemas tehniline valmisolek e-arvete edastamiseks nii operaatorteenuste pakkujate kui ka riigipoolsete lahendustena, ning nii era- kui ka avalikus sektoris levinud majandustarkvaradega on võimalik e-arveid töödelda. Valmisolekut toetavad ka mitmed riigi poolt loodud või loomisel olevad e-arvete esitamist võimaldavad keskkonnad.

E-arvete kasutamise valmisolek on üldiselt suurematel ettevõtetel, samuti riigiasutustel, kohalike omavalitsuste asutustel, suurematel sihtasutustel ning MTÜdel. E-arvete saatmise valmisolek ilma täiendava toeta on madal väike- ja mikroettevõtetel ning FIE-del.

Samal ajal pidurdab aktiivsemat e-arvetele üleminekut ettevõtete vähene teadlikkus kasutuselevõtu kasudest ja hirm lisanduvate kulutuste ees. Olulised takistused e-arvetele üleminekul on kasutajate oskused, teadlikkus ja motivatsioon, seda just väikese ärimahuga ettevõtetes.

Euroopa Komisjoni eesmärk on, et aastaks 2020 kasutatakse Euroopas peamiselt e-arveid, alustades nende vastuvõtmise kohustuslikuks muutmisest riigihangetes lõpptähtajaga 2018. Rahandusministeerium on seadnud Eesti jaoks tähtajad lühemad, kuid eesmärgid laiemad – 2016 aasta lõpus peaks avalik sektor vastu võtma ainult e-arveid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles