Eesti soovib elektrisüsteemide desünkroniseerimisele ELi toetust

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgepingeliinid.
Kõrgepingeliinid. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti soovib, et sel nädalal toimuval Euroopa riigijuhtide kohtumisel toetataks Euroopa energia siseturu arenguid ja Balti riikide elektrisüsteemide desünkroniseerimist Venemaa ja Valgevene võrkudest.

«Eestile on tähtis, et eksisteeriks täielikult ühendatud ja toimiv energia siseturg, et Balti niinimetatud energiasaare ühendused ülejäänud Euroopaga paraneksid oluliselt ning et Balti riikide elektrisüsteemid sünkroniseeritaks Euroopa võrkudega praeguse Vene ja Valgevene võrkude asemel,» teatas Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Matti Maasikas.

Samuti on Maasika sõnul tähtis tagada põlevkivienergeetika konkurentsivõime, mis tähendaks seda, et EL loobuks põlevkivist toornaftast saastavamaks pidamisest.

Neljapäeval algaval ülemkogul püütakse jõuda kokkuleppeni ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030, mis tähendaks kasvuhoonegaase 40 protsendilist vähendamist võrreldes 1990. aastaga, taastuvenergia osakaalu suurendamist 27 protsendini ning energiatõhusust tõstmist 30 protsendini.

Eesti toetab ELi kavandatavaid eesmärke - soovides, et energiatõhususe eesmärk poleks siduv - ning ootab, et liikmesriigid jõuavad läbirääkimistega kompromissini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles