Norra Swedbanki peaökonomist Harald Magnus Andreassen lausus neljapäeval Tallinnas korraldatud Swedbanki seminaril Norra turu kohta, et kuna tema kodumaa ühiskond töötab väga hästi, saab seal üsna lihtsalt ka reforme läbi viia.
Norras seni kõik korras
19. oktoober 2014, 17:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvan, et meil pole mingeid probleeme ka korrumpeerunud poliitikutega,» lausus ta. «Teistes suurte loodusrikkustega riikides panevad mõned poliitikud raha oma taskusse.»
Umbes pool Norra ekspordist ja viiendik sisemajanduse kogutoodangust (SKT) tuleb naftatööstusest. «Narkosõltuvust», nagu kipub olema teistel naftamaadel, sellel riigil ei ole. SKT ühe elaniku kohta on arenenud riikide hulgas kõige kõrgem, aga ka siis, kui naftatulusid mitte arvesse võtta, ollakse Šveitsi ja USA järel kolmandal kohal.
Norral on mitmekesine majandus, kus tähtsamad harud on telekommunikatsioon (suurem osa Norra telekomifirma Telenor käibest tuleb välisturgudelt, peamiselt Aasiast), suureks eksporditööstuseks on kasvanud ka kalandus, metallitööstus ja infotehnoloogia.
Andreasseni sõnul on Telenori turuväärtus suurem kui Oslo börsil noteeritud naftaettevõtete koguväärtus. Lisaks on Norra majandusele kasuks tulnud odav hüdroenergia.
Analüütiku sõnul on tema kodumaa olnud õnnelik riik, sest nad on olnud targad, aga mis veel olulisem – neil on olnud õnne väliskaubandusturul.Samuti võib fjordide maa tunda uhkust stabiilselt madala töötuse määra üle, mis on keskmiselt kolm-neli protsenti.
Norra on olnud naftariik üsna lühikest aega, aga nad on toiminud targalt ega kulutanud naftaraha ära, vaid otsustasid seda säästa aegadeks, kus musta kulla hind langeb või toodang hakkab kahanema. Kogu naftatulu läheb sealsesse naftafondi, mis on nüüdseks kasvanud 670 miljardi euroni, mis on kaks korda suurem kui riigi SKT.
Naftafondi on kogunenud iga norralase jaoks miljon Norra krooni (125 000 eurot), majandusse läheb sellest alla nelja protsendi aastas, mis teeb inimese kohta 40 000 kohalikku krooni (5000 eurot). Inimeste jaoks tähendab see reaalselt madalamaid makse, paremaid avalikke teenuseid ja suuremaid pensione.
Eelmisel aastal oli naftafondi varade tootlus 13 protsenti, mis tähendab, et kogu naftast saadud tulu on säästetud ja kulutamiseks läheb vaid osa säästutuludest.
«See ei ole enam naftaraha, sest oleme muutnud musta naftaraha valgeks pangarahaks,» selgitas Andreassen. «Elame intressidest, mida pangad meile maksavad.»
Heaoluriigi suurimaks varjuküljeks on kõrge hinnatase. Keskmine tööjõukulu on veidi enam kui viiendiku võrra suurem kui Rootsis, kolmandiku võrra suurem kui Soomes ning tervelt viis korda suurem kui Eestis.
Ükski ressurss pole igavene ja Norra naftatootmine on hakanud juba kahanema.
Handelsbankeni ökonomisti Knut Anton Morki sõnul uudisteagentuurile Reuters peaks Norra riik naftatulude kahanemise tõttu palgakulu taset korrigeerima.
«Juhul kui hädavajalikku korrektsiooni ei tehta, võib naftajärgne Norra olla silmitsi samasuguse struktuurse kriisiga, nagu juhtus Soomes pärast Nokiat,» lisas ta.