6 trendi, mis muudavad maailma majandust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aasta üleujutused Tais
2011. aasta üleujutused Tais Foto: SCANPIX

Kellelegi ei ole saladuseks, et maailm muutub väga kiiresti. Täna võivad hiired kasvatada inimkõrvu, robotid teevad autosid ning tulirelvi saab 3D printeris välja printida. 

Kõik see muudab eelolevate aastate jooksul üleilmset elukorraldust. 20 aastat tagasi kasutas internetti alla 3 miljoni inimese, nüüdseks on arv kasvanud enam kui 2,5 miljardini, vahendab Business Insider. Citi Researchi ja Oxfordi ülikooli meeskond analüüsisid, kuidas 6 megatrendi eelolevatel aastatel ilmaelu mõjutavad.

1.Trend: Maailm on üha enam integreeritud.

Demokraatiate arv kasvab ja rahvusriikide piirid hägustuvad. Viimase 18 aasta jooksul on umbes 400 miljonil inimesel tekkinud võimalus elada ja töötada seal, kus neile meelepärasem tundub. Enam kui 1,1 miljardit inimest kasutab Facebooki ja rohkem kui kolmandik Hollywoodi tuludest tuleb rahvusvahelistelt turgudelt.

Kaubanduspiirangute kadumine ja tollitasude vähenemine viimase 30 aasta jooksul on teinud ekspordi ja impordi märksa lihtsamaks. Näiteks India nõudis 1990. aastatel enam kui 20-protsendilist tollimaksu tööstuskaupadelt, 2009. aastaks oli see langenud 10 protsendini.

2. Trend: Maailma rahvastik vananeb

Esiteks on langenud sündivus ning see on kasvatanud eakate inimeste osakaalu ühiskonnas. Teiseks on tervishoid tublisti arenenud ja vaesus on üleilmselt vähenemas ning see pikendab inimeste eluiga. See tähendab, et riigid peavad tegelema kasvavate tervishoiukulutustega. 1950. aastatel oli maailmas inimesi, kel vanust üle 60, 200 miljonit. 2050. aastaks kasvab see arv enam kui kahe miljardini. Samal ajal väheneb tööealise elanikkonna osakaal. Sestap tõuseb üha enam päevakorda küsimus pensioniea tõstmisest. Näiteks kreeka meeste keskmine eeldatav eluiga on 78 aastat, pensioniiga aga 57.

3. Trend: Järgmise põlvkonna tehnoloogia jõuab üleilmsele turule

Mobiilne internet on täna põnev teema, kuid tegelikult on see ainult olemasolevate tehnoloogiate pikendus ja sisuliselt see palju ei muuda. Just arengud teistes valdkondades hakkavad lähiajal maailma majandust muutma. Nanotehnoloogia, arengud geneetikas j 3D printimine ei ole veel oma jälge maailma majanduse arengule jätnud.

Täna ringleb 3D printimises umbes 2 miljardit dollarit, Citi analüütikute arvates kasvab see turg 2021. aastaks 12,5 miljardini. See tehnoloogia võimaldab toota täpselt kliendi soovidele ja vajadustele vastavaid vidinaid lihtsalt ja odavalt. Tulevikus loodetakse suurt läbimurret ka organite 3D printimisest.

4. Trend: Tärkavad majandused veavad tulevikus üleilmset majanduskasvu

2030. aastaks peaks maailma majandus kahekordistuma. OECD andmetel peaks see 2050. aastaks 20 aastat varasema ajaga võrreldes veel 2 korda suurem olema. Seda kasvu ei vea aga rahvastikukasv. Üha enam üleilmastuvas maailmas paraneb ka arengumaade elanike elustandard ja sissetulek. Maailma suurimateKs tarbijateks on eelolevatel aastakümnetel hiina ja india keskklassid. Hiina majandus on juba täna maailma suurim, 2060. aastaks on Indias aga 25 protsenti enam töökäsi kui Hiinas.

5. Trend: Süsteemsed riskid ähvardavad globaliseerunud ettevõtteid üha enam

Maailma üha kasvav integreeritus on majanduskasvule ja -arengule igati kasulik. Samal ajal kasvatab see ka ettevõtete riske. Looduskatastroofid ühes maailma paigas põhjustavad suuri seisakuid ja kaotusi ettevõtetele üle maailma.

Näiteks 2011. aasta üleujutuste tõttu suleti Tais, kus toodetakse lõviosa maailma kõvaketastest, suur osa tehaseid. See tähendab, et sülearvutite, digikaamerate ja teiste seadmete tootmine kukkus maailmas 28 protsendi jagu. Intell kaotas 2011. aasta esimeses kvartalis miljard dollarit. Kokku läksid Tai üleujutused maksma hinnanguliselt 45.7 miljardit dollarit.

6. Trend: Rahvusvahelised organisatsioonid ei suuda globaalprobleeme lahendada.

Rahvusriikide valitsused üksi ei suuda rahvusvaheliste riskidega toime tulla. Paraku ei suuda ka praegused rahvusvahelised organisatsioonid 21. sajandi maailma majandust ohustavaid probleeme lahendada.

Rahvusvahelised organisatsioonid loodi hoopis teistsugustes tingimustes. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) loomise ajal 1945. aastal oli maailma majanduse kogutoodangu väärtus 7 miljardit dollarit ning maailmas elas 2,5 miljardit inimest. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles