Majandusministeerium: konsulteerisime rahandusministeeriumiga

Aivar Õepa
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parvlaev Kuivastu sadamas.
Parvlaev Kuivastu sadamas. Foto: Küllike Rooväli

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) konsulteeris rahandusministeeriumiga enne kui avaliku parvlaevaliinide operaatori hankel Väinamere Liinide pakkumuse «olemuselt erinevaks» ja seetõttu mittevastavaks tunnistas, kinnitas MKMi avalike suhete juht Rasmus Ruuda.

«Tegutsesime vastavalt rahandusministeeriumi juhistele,» teatas Ruuda.

Ometigi alustas rahandusministeeriumi riigihankeosakond päev hiljem järelevalvemenetlust.

«MKM läks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusele üle vastavalt rahandusministeeriumi endi juhistele – nimelt näeb riigihangete seadus ette, et rahandusministeeriumi kohustus on nõustada hankijaid riigihangete seaduse rakendamise küsimustes. Seega on nende vastupidine seisukoht üllatav,» ütles Ruuda.

Läbirääkimistega hanke saab riigihankeseaduse § 28 alusel välja kuulutada, kui avatud hankemenetluses ei ole pakkumusi või taotlusi esitatud või kui esitatud pakkumised on oluliselt erinevad hanke esemest. Hanke ese, ehk see, mida ministeerium hankis, oli teenuse osutamine nelja parvlaevaga Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu liinidel aastatel 2016-2026, lisaks ministeeriumi õigus osta teenuse osutajalt parvlaevad.

MKMi väitel puudusid Väinamere Liinide pakkumuses tõendid selle kohta, et ettevõttel oleks võimalik kasutada kolme laeva 2016. aastast alates.

«Pakkuja esitas üksnes allprahilepingu peamise lehe, kust ilmnes, et laevade prahtimise õigus alates 1.oktoobrist 2016 sõltub lisatingimustest, mida aga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ei avaldatud. Ka neljanda laeva olemasolu kohta alates 1. oktoobrist 2016 ei esitanud Väinamere Liinid hanketingimustes nõutud kinnitust,» teatas Ruuda.

«Seega puudus sisuliselt hanke ese, mille vastavust tehnilisele kirjeldusele oleks MKM kontrollida saanud – esitatud pakkumus ei andnud MKMile teavet, kas pakkumuses viidatud parvlaevu ka tegelikult 1. oktoobrist 2016 avaliku teenuse osutamiseks kasutada saab. Puudus teave, kas ükski pakkumuses viidatud laev 1. oktoobrist 2016 üldse liinile jõuab. See tähendabki seda, et pakkumus ei vastanud hanketingimustes ettenähtud tehnilisele kirjeldusele,» lisas Ruuda.

Pakkuja pidi ka esitama prahilaevade omaniku kinnituse, et hankelepingu lõppedes on riigil võimalus hankes kasutatud parvlaevad välja osta.

«Paraku pakkuja prahilaevade mingit omaniku sellist kinnitust ei esitanud,» ütles Ruuda. «Väärib rõhutamist, et Saaremaa Laevakompanii ei ole laevapereta laevade registri andmetel pakkumuses viidatud laevade omanik. Seega puudus ka selles osas tõendus hankelepingu eseme olemasolu kohta, mille vastavust tehnilisele kirjeldusele kontrollida.»

«Lisaks sellele, et MKMi puudus teave ja selgus pakkumuses viidatud parvlaevade keeruliste omandisuhete ja mitmeastmeliste prahisuhete kohta, mida pakkuja MKMile selgitama ei soostunud, teatas Väinamere Liinid OÜ oma pakkumuses ka seda, et ei nõustu hanketingimustes ja hanketingimuste lahutamatuks osaks olnud avaliku teenindamise lepingu projektis ettenähtud läbipaistva aruandluse esitamisega kasutatud dotatsiooni kohta – ka see nõue oli tehnilise kirjelduse osa,» märkis Ruuda. «Keeldumine läbipaistva aruandluse esitamisest tähendab samuti, et Väinamere Liinid OÜ pakkumus ei vastanud olulises osas tehnilisele kirjeldusele.»

«Riigihangete nõustamise eesmärk on tagada korrektsed hanked,» ütles rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Armin Lastovets. «Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile nõustamisel antud seisukohad kehtivad siiani.»

Lastovets märkis, et MKMi varasem nõu küsimine ei ole seotud järelevalve esile toodud probleemiga.

«Järelevalve käigus esitatud menetlusliigi valiku põhjendus pole asjakohane. Järelevalve ootabki majandusministeeriumilt täiendavaid põhjendusi, kus pakkumust võrreldakse tehnilise kirjeldusega. Neid pole MKM senise järelevalve käigus esitanud,» ütles Lastovets.

«Riigihangete järelevalve ei saa hankija asemel asuda põhjendusi otsima ja neid omaalgatuslikult esitama,» lisas ta. «Riigihangete järelevalve ülesanne ongi sõltumatult ja objektiivselt kontrollida, et riigihanked oleksid korrektselt läbiviidud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles