Puust ette ja punaseks: miks on nafta Kremlile nii tähtis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreml.
Kreml. Foto: ITAR-TASS / Scanpix

Kokku moodustasid nafta ja gaasi müügist saadud tulud Venemaa riigieelarves mullu täpselt 50 protsenti.

Lääne ekspertide suvised hoiatused, et Venemaad taltsutaks kõige paremini naftaekspordi embargo, ning praegune naftahinna kiire langus tekitavad küsimuse, kui palju tegelikult Venemaa majandus ja riigi rahandus mustast kullast sõltub.

Venemaa rahandusministeeriumi seletuskiri eelmise aasta riigieelarve täitmise kohta toob eraldi välja nafta ja gaasi ekspordi osakaalu riigieelarves, mille tulupool oli 13 triljonit rubla (0,26 triljonit eurot). Sellest 5,7 triljonit rubla andis naftatootmine, selle töötlemine ja eksport. See teeb kokku 44 protsenti kõigist Venemaa riigieelarve tuludest. Võrdluseks, gaasitootmise ja -müümise tulu oli riigieelarvele 780 miljardit rubla ehk kuus protsenti tuludest.

Venemaa aserahandusminister Tatjana Nesterenko ütles suvel, et tänavu kasvab nafta-gaasisektori tulude osakaal riigieelarves veelgi. (Esimese kaheksa kuuga oli nafta-gaasi tulude osakaal Venemaa riigi tuludest 52 protsenti.) Veel 2000. aastate alguses oli nafta-gaasi tulude osakaal Venemaa riigieelarves alla 40 protsendi.

Naftatootmine toob Vene riigile seitse korda rohkem tulu kui gaasitootmine. Põhjus on Kremli poliitikas – naftasektor on seal karmimalt maksustatud kui gaasitootmine. Tänu sellisele poliitilisele otsusele teenib Gazprom suhteliselt kõvasti rohkem raha kui Venemaa suurimad naftatootjad.

Tegelikult toidab nafta-gaasitööstus Venemaa majandust veelgi enam kui 50 protsendi osas riigieelarve tuludest. Ekspertide hinnangul umbes kolme–nelja triljoni rubla eest (ehk suurusjärgus 30 protsenti riigieelarvest) subsideeriti eelmisel aastal siseturgu sellega, et riigisisesed gaasi ja bensiini hinnad on endiselt oluliselt alla maailmaturu hindade.

Nafta hind püsis kuni augustini stabiilselt 105–110 dollari vahel barreli eest, nüüdseks on aga kukkunud alla 90 dollari.

Venemaa tänavune riigieelarve on tasakaalus, kui aasta keskmine nafta hind on 104 dollarit barreli eest. Praegu on aasta keskmine napilt veel sellest piirist üle. Kui nüüd aasta lõpuni jääb nafta hind alla 90 protsendi, siis ärilehe Vedomosti arvutuste järgi vajub aasta keskmine hind alla 100 dollari.

Järgmise aasta riigieelarve Venemaal on arvestatud tasakaalus püsivaks, kui aasta keskmine nafta hind jääb 96 dollari peale barreli eest. Naftahinna vähenemine ühe dollari võrra tähendab Venemaa riigieelarvele aga miinust 70 miljardi rubla (1,4 miljardit eurot) jagu.

Naftahinna langus ei tähenda aga Kremlile automaatselt riigieelarve puudujääki, sest seda kompenseerib rubla väärtuse kiire langus dollari ja euro suhtes, mis tähendab, et iga ekspordiks müüdud naftabarrel toob eksportijale – ja lõppkokkuvõttes ka riigile – sisse rohkem rublasid, kui planeeriti.

Dollari kallinemine ühe rubla võrra toob Vene riigieelarvele sisse omakorda 180 miljardit rubla (3,6 miljardit eurot). Võrreldes aasta algusega on rubla väärtus dollari suhtes langenud 20 protsenti. Iseenesest peaksid Venemaal kõik eelarve täiendavad tulud minema reservfondi, aga lääne sanktsioonide tõttu on see juba ette ära jagatud.

Venemaa kommunistliku riigipöörde juhile Vladimir Leninile omistatakse ütlus, et «iga köögitüdruk võib juhtida riiki». Venemaal on irvhambad selle lause lõppu juba ammu täiendanud sõnadega «kui nafta hind on rohkem kui 100 dollarit barreli eest». Venemaa endine majandusarengu- ja kaubandusminister, nüüd riigi suurimat panka Sberbanki juhtiv German Gref juba hoiatas «köögitüdrukute» eest Kremlis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles