Ossinovski: tööandjatel on nii häid kui ka kehvemaid ettepanekuid
14. oktoober 2014, 17:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles, et Tööandjate manifestis tõstatatud küsimused on igati õigustatud, kuid mõned väljapakutud lahendustest ei ole tänases ühiskonnas veel kõige mõistlikumad.
«On äärmiselt tänuväärne, et tööandjad juhivad tähelepanu töötajate hariduse ja oskuste küsimusele kui ühele prioriteetsemale valdkonnale edasise majandusarengu tagamisel,» rääkis Ossinovski.
Ossinovski sõnul on selge see, et oluliselt rohkem tuleb panustada täiskasvanute kvalifikatsiooni tõstmisesse või ümberõppesse. «Inimesed, kes on kunagi kvalifikatsiooni omandanud, peaksid saama riigi raha eest uuesti õppima minna – need, kes on eriala valinud valesti või kelle oskused on vahepeal vananenud,» kirjeldas ta.
Tema hinnangul ei ole praegune süsteem, kus täiendõpet korraldab Töötukassa ning kuhu jõuavad juba töötuks jäänud inimesed, õige, ja rohkem peaks tegelema ennetavate meetmetega ehk koolitama ümber neid, kes töötavad, aga kelle oskused ei võimalda paremat töökohta saada või kõrgemale ametipostile liikuda. Töötukassa võiks Ossinovski sõnul muutuda Töökassaks ja viimane võiks katta näiteks poole täiskasvanute koolitusest ja teise poole kataks tööandja.
Väga heaks ettepanekuks nimetab Ossinovski õpipoisiõppe laiendamist ning selle arendamisega järgmisel aastal haridusministeeriumis ka tegeletakse. Nimelt on avanemas eurorahade meede, millega peaks 2020. aastaks saama 8000 inimest läbida õpipoisiõppe.
Koolikohustuse tõstmine on Ossinovski sõnul ka sotsiaaldemokraatide programmiline seisukoht ning sisse kirjutatud ka koalitsioonilepingusse. «Oluline on see, et kõik inimesed läheksid pärast üheksandat klassi edasi õppima ja saaksid kätte kutse,» selgitas Ossinovski, kelle sõnul ei ole siiski oluline, kas minnakse omandama akadeemilisemat keskharidust või kutseharidust.
Kõrgharidust puudutavad tööandjate ettepanekud tekitavad Ossinovskis aga küsimusi. Kohustus mingi aeg Eestis töötada on tema hinnangul ebavajalik. «Põhimõtteliselt on võimalik seda teha, aga mina pean üldiselt Euroopa Liidus inimeste liikumise piiramist sellisel viisil ebaõigeks – peaksime vaatama, mis on põhjus, miks inimesed teistesse riikidesse lähevad ja tegelema sellega,» rääkis ta.
Koolituslepingute süsteemi Ossinovski samuti ei toeta, kuna Eestis on palju üliõpilasi, kes on pärit vaestest perekondadest ning kui tekib oht, et üliõpilane peaks pärast õpinguid laenu tagasi maksma, võib nii mõnigi noor otsustada ülikooli mitte minna. «Nii et arvestades meie ühiskonna jõukuse taset, siis minu hinnangul ei ole praegu sellise ettepaneku teostamine mõistlik, sest see piiraks andekate, aga vähekindlustatud perede lastel kõrghariduse omandamist,» kirjeldas Ossinovski.
Õppepuhkust puudutavas on Ossinovski sõnul praegu kehtiv kompromiss hea ning seda pole vaja muuta.