Firmad ostavad eluruume peamiselt maksusoodustuste nimel
14. oktoober 2014, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äriühingute nimele eluruumide soetamise tegelikud põhjused on enamasti soov kasutada ettevõtte raha juhatuse liikme või osaniku huvides, ilma sellelt tööjõumakse maksmata, uute korterite soetuse ja eramute ehituse puhul lisaks ka soov saada riigilt tagasi sisendkäibemaks, mida eraisikuna soetamisel ei saaks.
Samuti soov paigutada ettevõtte vaba raha kinnisvarasse pikaajalise investeerimise eesmärgil, kuid käibemaksu tagasisaamise eesmärgil üritatakse jätta muljet, et tegemist on just maksustatava käibe tarbeks soetatud kinnisvaraga, vahendas BNS.
Maksu- ja tolliamet (MTA) on viimase aasta jooksul tegelenud suuremas mahus äriühingutele kuuluvate eluruumide kontrollidega, mille tõttu on kokkuvõttes määratud 4,8 miljoni euro väärtuses makse.
«2013–2014 on MTA alustanud kontrolle 134 äriühingu osas, mis on soetanud eluruumi. Neist pooleli on hetkel 36 kontrolli, maksuarvestuse korrigeerimisega on lõpetatud 89 kontrolli. Makse on määratud kokku 4,8 miljonit eurot,» ütles MTA avalike suhete juht Rainer Laurits.
Kontrollide käigus tuvastati 53 juhul äriühingute eluruumide kasutamine äriühinguga seotud isikute poolt, 50 juhul oli tegemist soetusega maksuvaba käibe tarbeks, kuna eluruumi rent on maksuvaba ja seega käibemaksu tagastusnõue alusetu, 14 juhul oli soetuse eesmärk ebaselge ehk äriühingul puudus teadmine, mida korteriga teha ning ülejäänud juhtudel oli tegu muude rikkumistega.
Lauritsa sõnul on 2013–2014 jõudsalt kasvanud ka selliste käibemaksu tagastusnõuete hulk, mida esitavad äriühingud, mis soovivad tagasi saada uute korterite soetamisel tasutud, eluruumide renoveerimise ja sisustamisega seotud kulude ning eramute ehituskulude käibemaksu.
Lisaks soovivad välisriigi kodanikud investeerida oma raha Eestisse ja seega asutatakse äriühing, soetatakse ettevõtte nimel eluruum välisriigi kodanikust osanikule ning käibemaks küsitakse riigilt tagasi.
Näiteks Venemaal ärinõustamisega tegelev nii-öelda «ühemehefirma" soetas korteri väidetavalt kontoriks, esitades käibemaksu tagastusnõude summas 26 288 eurot. Korteris läbiviidud etteteatamata vaatluse käigus tuvastas maksuamet, et seda kasutatakse tegelikkuses eluruumina juhatuse liikme tütre poolt.
Lisaks selgus kontrolli käigus, et äriühing on soetanud varasemalt teisigi eluruume. Äriühingu juhatuse liikme seletuste kohaselt kasutati ka neid kontorina ja lisaks ateljeena, kuna ärihühingu töötajateks vormistatud juhatuse liikme naine ja tütar tegelevad äriühingus maalimisega. Samas ei olnud äriühing enne kontrolli alustamist müünud ühtegi maali.
Kõik korterid olid sisustatud eluruumidena ning nende ruumide tarbeks soetatud kaupade ja teenuste käibemaks oli deklareeritud sisendkäibemaksuna. Kontrolli käigus ei leidnud kinnitust, et kunstiga tegelemine oleks äriühingu majandustegevuse osaks ning maksuameti hinnangul oli tegemist juhatuse liikme naise ja tütre isikliku hobiga, mille tarbeks on perepea võimaldanud neil tasuta kasutada äriühingu vara.
Amet asus seisukohale, et äriühingu käibemaksu tagastusnõue oli alusetu, lisaks peab äriühing tasuma erisoodustusmakse, kuna äriühingu omandis olevaid eluruume kasutas juhatuse liikme perekond eluruumidena. Kontrolli tulemina määrati makse kogusummas 89 391 eurot.