Tööandjad teeksid haridussüsteemi täiesti ümber
14. oktoober 2014, 14:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Tööandjate Keskliidu täna avalikustatud manifestis tehti mitmeid põhimõttelisi ettepanekuid haridussüsteemi muutmiseks. Radikaalseimad neist ettepanekuist on keskhariduse kohustuslikuks muutmine ning laenu alusel antav kõrgharidus.
Üldisemas plaanis räägivad ettevõtjad manifestis sellest, kuidas Eesti on jõudnud keskmise sissetuleku lõksu ning sellest aitab meid välja vedada ja kiire arengu tagada tõhus elukestev õppimine. Tööandjate hinnangul tuleb hariduse kvaliteedi tõstmiseks kaasata enam tööandjaid hariduspoliitika planeerimisse ja teostamisse. Nad teevad ettepaneku, et riik peaks otsustavalt tõstma reaal- ja loodusteaduste, insener- ja tehniliste erialade osakaalu kõrghariduses.
Kutseõppe ja praktilise tööelu paremaks sidumiseks tuleks ettevõtjate hinnangul lõimida õppeasutuste õppekavasse töökohapõhise ehk õpipoisiõppe vorm. Lisaks peaks nende sõnul olema päevaõppes õppivale praktikandile makstav tasu vabastatud sotsiaalmaksust, kuna tegemist on osaga õppeprotsessist ning õppuril on ka tervisekindlustus olemas.
Pikemas perspektiivis muudaksid ettevõtjad keskhariduse kohustuslikuks, kuna põhiharidusega inimesed ei ole dünaamilisel tööturul konkurentsi- ega arenemisvõimelised.
Tööandjate kirjeldusel pole olemas tasuta kõrgharidust, vaid on maksumaksja tasutud kõrgharidus. Riik peaks nende sõnul võtma kasutusele koolituslepingute süsteemi, kus riik finantseerib tudengi õpinguid laenuga, mis kustutatakse, kui tudeng lõpetab õpingud mõistliku aja jooksul ja töötab teatud aja pärast ülikooli lõpetamist Eestis.
Tööandjate sõnul tuleb Eesti haridussüsteemi muuta ka oluliselt rahvusvahelisemaks – näiteks tuleks aastaks 2022 välistudengite hulk Eestis kolmekordistada ning kasvatada oluliselt välisõppejõudude osakaalu Eesti ülikoolides. Riik peaks tööandjate hinnangul võimaldama igal aastal vähemalt 100 Eesti tudengile õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal. Laen kustuks siis, kui õppur on õpingute lõpetamisele järgneva kümne aasta jooksul vähemalt viis aastat töötanud Eestis. Vastasel juhul tagastatakse laen koos intressidega.
Huvitav on see, kuidas tööandjad ise sooviksid siiski, et näiteks õppepuhkus võimaldataks töötajatele ainult siis, kui see on seotud töötaja individuaalse arenguplaaniga või vajalik otsese väljaõppe jaoks. Samuti sooviksid ettevõtjad maksta töötajale palka vaid kolmandiku maksimaalse õppepuhkuse aja jooksul.
Haridusettepanekuid kokku pannud töörühma juht Valdo Kalm ütles, et õppepuhkuse ettepanekuga ei olnud nõud kõik töörühma liikmed ning seda ei tuleks võtta kui ettevõtjate soovimatust töötajate haridusteed toetada, vaid ühe osana tööjõumaksude langetamisest.
Küll aga oldi Kalmu sõnul ühel meelel selle osas, et kõrgharidus peaks olema tasuta vaid neile tudengitele, kes teatud aja pärast õpingute lõpetamist ka Eestis töötaksid.