Sotsiaalminister: pensionisüsteemi suur mure on madal alampalk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalminister Helmen Kütt ütles täna riigikogus arupärimisele vastates, et pensionisüsteemi suur mure on madal alampalk.
Kütt rääkis, et talle isiklikult teeb väga muret see, et Eestis on väga madal alampalk ja see, et väga palju inimesi peab alampalgaga toime tulema, kui teistel on kas keskmine või suurem kui keskmine. Põhimure on, et need, kes täna saavad väikest alampalka, on ka tulevikus siiski väiksema pensioni saajad kui need, kes saavad kõrgemat palka. «Täna keskmist palka saav inimene tuleb kindlasti palju paremini toime ka laste kasvatamisega kui alampalka saav, nii et tegelikult tuleks tegeleda põhjusega, mitte tagajärjega. Ja tuleks tegelikult alampalka tõsta,» rääkis minister.
Ta ütles, et selle jaoks, et inimesel oleks õigust saada vanaduspensioni, peab ta olema vanaduspensionieas ja tal peab olema vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Selleks, et saada ühte aastat pensionistaaži, peab inimesel olema makstud terve aasta jookskul sotsiaalmaksu vähemalt töötasu alammääralt. Ehk kui inimene on töötanud terve aasta vähemalt töötasu alammäära eest, saab ta ka ühe pensionistaažiaasta. Erinevused pensioni suuruses tulenevad sellest, kui palju on inimene pensionisüsteemi ka ise panustanud. Selleks arvestatakse igale maksumaksjale igal aastal aastakoefitsient, mille leidmiseks võrreldakse inimese konkreetse aasta sotsiaalmaksupanust keskmist palka saanud inimese sotsiaalmaksupanusega sellel aastal. Seega, kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsient 1.
Kui kõigi töötajate puhul kasutataks aastakoefitsienti 1, siis sellisel juhul pöördutaks tagasi süsteemi juurde, mis kehtis kuni 1999. aastani. Aastakoefitsienti ei oleks vajagi välja arvutada, pensionid oleksid suhteliselt võrdsed, sõltudes vaid töötatud aja pikkusest. «Siin tuleb aga arvestada jälle õigluse ja motivatsiooni küsimusega ehk siis see, et need, kes on rohkem teeninud, on ka panustanud oma sammastesse rohkem ja nad eeldavad ka suuremat pensioni,» ütles Kütt.
Säilitamaks pensionisüsteemis olemasolevat solidaarsust, indekseeritakse alates 2008. aastast pensioni baasosa igal aastal kümme suurema indeksiga ja pensioni aastahinnet kümme protsenti väiksema indeksiga, kui seda on vabariigi valitsuse poolt kinnitatud riikliku pensioni indeks.
«Selline proportsionaalne ühe osa suurendamine ja teise vähendamine on taganud selle, et vähem teenival inimesel ei ole pension kolm korda väiksem, kuigi palka saab ta kolm korda vähem näiteks, kui täna keskmine palk on,» ütles minister, märkides ka, et pensionierinevus on kahekordne.