Karis riigikogule: «Partsi plaani» kohta pole andmeid

Riigikontrolör Alar Karis. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Täna riigikogus parvlaevaühenduse teemalisele arupärimisele vastanud riigikontrolör Alar Karis ütles saadikute küsimustele vastates, et riigikontrollil ei õnnestunud leida andmeid selle kohta, et oleks olemas olnud «Partsi plaan».

Valik küsimusi ja vastuseid:

Siim Kiisler (IRL)

Kas ma saan õigesti aru , et kui 2013. aasta septembris oli esitatud valitsuse materjalides majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kalkulatsioon, et hoitakse kokku 6–8 miljonit eurot aastas ehk siis kümne aasta peale 60–80 miljonit eurot tollase plaani kohaselt, siis kui nüüd juunis see esialgne plaan soetada laevad riigile kuuluvale äriühingule ära muudeti, sellest loobuti, siis sellega koos mingit teistsugust arvestust ei esitatud ega seda kokkuhoiunumbrit ümber ei lükatud?

Alar Karis

26. septembri otsuse käigus, kus olid toodud n-ö kalkulatsioonid, need baseerusid tegelikult ka hinnangutel, kus ehituse maksumuseks oli 30 miljonit eurot. Ja 12. juunil objektiivseid kalkulatsioone selle otsuse vastuvõtmisel ei olnud sel põhjusel, et ei olnud küsitud konkreetseid pakkumisi laevade ehitamiseks. Ja ehituse maksumused olid ka siis hinnangulised ja hindade indikatsioonid saadi ostuläbirääkimiste käigus.

Kalev Kotkas (SDE)

Parvlaevaliikluse tuleviku kontekstis räägitakse mingist nn Partsi plaanist. Kas te olete oma uuringu käigus aru saanud, kuivõrd see nn Partsi plaan erineb tegelikust praegusest sündmuste käigust?

Alar Karis

Kahjuks riigikontrolli ei ole jõudnud ühtegi indikatsiooni ega ka andmeid selle kohta, et on olemas kuskil Partsi plaan. Me näeme kahte valitsuskabineti istungit, millest me räägime: üks oli 26. septembril 2013 ja teine oli 12. juunil 2014. Kas inimesed vahepeal kohtusid omavahel, plaani pidasid, selle kohta riigikontrollil andmed puuduvad. Ja see on kindlasti iga riigikogulase, aga ka valitsusliikme ja iga kodaniku õigus suhelda omavahel.

Kalle Laanet (Fraktsioonitu)

Kas ma saan õigesti aru, et see 6–8 miljonit eurot, mida on nagu mantrat taotud siin erinevate isikute suu läbi, et ka teie ei ole aru saanud, kust need numbrid on võetud? Ja kuidas on üldse võimalik, et selliste nn tinglike numbritega opereeritakse avalikkuse ees?

Alar Karis

Nagu ma teile juba ütlesin ühes vastuses, et need on hinnangulised numbrid, mis on saadud läbirääkimistel parvlaevaehitajatega. Aga nagu te teate, õige hind parvlaeva kohta saabub ikka siis, kui on tehtud konkreetsed pakkumised. 26. septembril küll vaadati erinevaid alternatiive, neid oli kokku kümme. Ja kõige paremaks või esimesele kohale sai alternatiiv, kus jätkatakse praeguse kompaniiga ja oleks võimalik need laevad hiljem välja osta.

Helir-Valdor Seeder (IRL)

Kas teil on kujunenud ka arvamus, mis oleks olnud õige tagantjärele?

Alar Karis

Ma ei usu, et oleksime täna väga palju targemad. Täna ei saa ka veel öelda midagi tagantjärele, sellepärast, et ühelt poolt on sisse antud vaidlus, kohtuteele mindud. Teiselt poolt käib läbirääkimistega hange, nii et protsess alles käib. Tagantjärele hinnangut ei ole praegu kindlasti võimalik anda. Aga on selge, et tegemist on halbade ja väga halbade valikutega, mis on jäänud.

Tarmo Mänd (RE)

Küsimuse püstitus on olnud selline, et tänane tootlusahel on pikk, nii et kui riik oleks praamide omanik, hoitaks raha kokku. Milline teie hinnang selle 8 miljoni kohta ikka on? Kas on võimalik seda tootlust vähendada tänase liini alusel või kas riik peaks soostuma sellise olukorraga, nagu täna on tekkinud?

Alar Karis

Riik kindlasti ei peaks soostuma olukorraga, mis on tekkinud.

Ka mina täna ei tea, kust on 8 miljonit vahelt saanud, sellepärast et see on hinnanguline. Võib-olla on see 10, võib-olla on 6. Aga kindlasti on riigikontroll huvitatud, et parvlaevaliiklus toimuks ka peale 1. oktoobrit 2016 ning et see oleks võimalikult efektiivne ja maksumaksjale võimalikult odav.

Enn Eesmaa (KE)

Kas teieni on jõudnud ka mõni nendest plaanidest, mis sisaldab Hiiu- ja Saaremaa inimestele tasuta parvlaevasõidu võimalust?

Alar Karis

Ma ei oska anda ja ei soovi anda hinnangut selle kohta, kas tasuta parvliiklus on võimalik või ei ole võimalik. Kindlasti on olnud erinevaid plaane. Üks plaan on ka see, et muuta hädaolukorraseadust, selleks et kui tekib hädaolukord peale 1. oktoobrit 2016, oleks võimalik seda seadust rakendada. Paraku tõenäoliselt see nii lihtne ei ole. Seadus, kui seda ka muudetaks, puudutaks pigem seda olukorda, kus tänane parvlaevavedaja ühel hetkel otsustaks mitte vedada. Mitte et see oleks võimalik rakendada juhul, kui ei ole võimalik peale lepingu lõppemist leida uut alternatiivi ja lahendust.

Tarmo Tamm (KE)

Räägitakse laevade soetamisest ja laevade ostust, aga ei ole ma veel kuulnud seda, kui palju see kõik maksma läheb. Kas on ka mingi orienteeruv hind olemas, kui palju see sellisel juhul maksma läheb? Ja millistest allikatest seda siis kaetakse, kust riik leiab selleks raha?

Alar Karis

Ilmselt see rahaküsimus on küsimus rahandusministrile, kes oskaks kindlasti öelda, kust see raha võiks tulla. Aga ma mainisin, et ühe parvlaeva hind on hinnanguliselt 30 miljonit eurot. Nii et kui on neli parvlaeva, siis on lihtne kalkulatsioon, mis see kokku maksab.

Remo Holsmer (RE)

Mul on küsimus võimaliku säästu kohta, millele on ka arupärijad viidanud. Kas ma sain õigesti aru, et teie oma uurimise või vastuse koostamise käigus ei leidnud kinnitust selle kohta, et viidatud 6–8 miljonit eurot oleks võimalik aastas kokku hoida?

Alar Karis

Kuna sellist küsimust ei olnud otseselt esitatud riigikontrolörile, vaid oli esitatud üldisem küsimus, siis me sellise nurga alt ei vaadanud. Me ei oska öelda, kust on pärit 6–8 miljonit eurot.

Kalev Lillo (RE)

On üldteada fakt, et minister Juhan Parts pidas rohkem kui poolteist aastat läbirääkimisi olemasolevate parvlaevade ostmiseks ja soetamiseks, aga mingisugusel salapärasel põhjusel ta ei jõudnud tulemuseni. Kas teile on teada see põhjus, miks ostu-müügitehingut ei toimunud?

Alar Karis

Jah, teatavasti toimusid läbirääkimised, mis algasid 3. novembril 2011 ja lõppesid nurjumisega 25. juunil 2013, kusjuures teadaolevalt oldi ju vist kokkulepet saavutamas. Mis see põhjus oli? Mina ei oska öelda, miks läbirääkimised nurjusid.

Indrek Saar (SDE)

Kas ütleksite kokkuvõtvalt, mis oli sisuline vahe sellel otsusel, mis langetati valitsuses septembris 2013 seoses parvlaevadega, ja sellel, mis langetati juunis 2014?

Alar Karis

Neid arutelusid on ju olnud mitmeid. Üks variant on olnud see, et ostuoptsiooniga välja osta. Ka see on olnud, et ainult operaatorteenus, siis on olnud, et ostame laevad kümneks aastaks välja. Need on väga erinevad variandid ja kõiki on kaalutud, kusjuures mõlemal valitsuskabineti istungil.

Ka tänane minister Palo on seisukohal, et kõige mõistlikum variant oleks laevade väljaostmine riigile või laevade omamine riigi käsutuses. Aga ilmselt on siin põhjus, miks need asjad ei ole nii läinud, ajapiirang. Sest ka juba septembri kabinetiarutelul oli ühe küsimusena üleval, kas need laevad saavad ettenähtud ajaga valmis, et neid oleks võimalik saata sõitma 1. oktoobrist 2016.

Jaanus Tamkivi (RE)

Enne ütlesite, et riigil on nüüd selles küsimuses jäänud halvad ja väga halvad lahendused. Tänases olukorras, kui hange on käimas, kas on teil rohkem informatsiooni selle kohta? Millel see arvamus põhineb, et see tulemus saab olema just halb või väga halb?

Alar Karis

See arvamus baseerub sellel, et aeg, mis meile on antud, lihtsalt tiksub täis. Sest nagu ma ütlesin, meil on kohtuvaidlus õhus. Kui see kohtuvaidlus jätkub, siis ei saa hanke võitjat välja kuulutada, mis praegu on läbirääkimiste teel arutamisel. Ja see tähendab seda, et kindlustunne, mis võiks ja peaks inimestel olema, järjest väheneb. Sealt tulenevalt tuleb ka minu vastus teie küsimusele, et on ainult halvad ja väga halvad lahendused. See ei tähenda seda, et halb lahendus ei oleks lahendus ja et liiklus ei toimuks.

Peep Aru (RE)

Olen pressi kaudu kursis, läbirääkimistega pakkumine käib lausa kahe pakkuja vahel. Mis on ikkagi need konkreetsed kriteeriumid, mis lubavad öelda, et riigil on ainult halvad ja väga halvad tulevikuväljavaated parvlaevanduses?

Alar Karis

Rõhutan veel kord, et see tuleneb sellest, et aastast 2011, kui see teema uuesti üles kerkis, ei ole me jõudnud lahenduseni. Mida rohkem aeg edasi liigub, seda väiksem on võimalus, et me kontrollime ise olukorda ja et jõuaksime kõige parema lahenduseni.

Tõsi, olen täiesti päri sellega, et täna on kaks pakkujat, mis on iseenesest väga hea lahendus. See tähendab seda, et on lootus, et tekib sellele laevaühendusele ka konkurents, mida varasematel aastatel ei ole olnud.