Statistika annab Eestile lootust

Foto: Repro

Kuigi möödunud aasta kulges Eestis majanduslanguse tähe all, pole statistikute hinnangul olukord must-valge ja tulevikku võib vaadata optimistlikumalt. Nii on mitmes valdkonnas vaatamata majandusraskustele näitajad isegi paranenud.
 

Sellised mõtted jäid kõlama kogumiku «Eesti statistika aastaraamat 2010» eilsel esitlusel. «Tendents on selge – majanduse kahanemine aeglustub,» sõnas statistikaameti peaanalüütik Aavo Heinlo.

Tähtsamaid märke kriisist toibumisest on sisemajanduse kogutoodangu (SKT) languse pidurdumine.

Kui eelmise aasta neljandas kvartalis langes SKT võrreldes 2008. aasta sama perioodiga 9,5 protsenti, siis selle aasta esimest kvartalit mulluse omaga võrreldes on langus vaid 2,3 protsenti.

Heinlo sõnas, et kui majanduslanguse negatiivsetest ilmingutest on räägitud palju, on nähtusel ka omad head küljed.

Kriis toimis omamoodi loodusliku valikuna – elimineeris nõrgemad majanduselus osalejad ning peatas laenubuumi ja kulutamise, sundides ellujääjad suuremale efektiivsusele ja innovaatilisusele.

«Sotsiaalsest vaatevinklist ei olnud see kerge, aga ka isiku tasandil anti tõuge ettevõtlikkuse kasvuks ja täiendõppeks,» lausus Heinlo.

Levinud arvamust, et Eesti tööstuse tootlikkus jääb arenenud Euroopast maha neli kuni kuus korda, Heinlo ei toeta. Nimelt tuleb arvesse võtta meie majanduse teistsugust struktuuri.

«Kui Saksamaal on kandvateks tööstusharudeks autotööstus ja tehnika, siis meil puidu- ja toiduainetööstus,» märkis Heinlo.

Pigem peaks tema hinnangul võrdlema tootlikkust tööstusharude kaupa ja seda ostujõu pariteedi, mitte vahetuskursi alusel.

Samas pole aga raske majandusseis jätnud mõjutamata sündimust. Kui 2002. aastast alates on igal aastal sündinud eelmisest rohkem lapsi, siis mullu see tulevikuusku sisendav suundumus katkes. 2008. aastal sündis üle 16 000 lapse, eelmisel aastal aga ligi 15 700.

Surmade arv seevastu kahanes aga veelgi rohkem, mis tähendab, et surmade ja sündide arvu vahe vähenemine jätkus ja surnute arv ületas vastsündinute oma vaid ligi 300 inimese võrra.

Peaanalüütik Siim Krusell sõnas, et inimvara seisukohalt on Eesti kõige teravam probleem tööpuudus. Kõige haavatavamaks on osutunud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed, samuti mitte-eestlased ja mehed. Töötavaid naisi oli eelmisel aastal tööturul 308 000, mehi aga 288 000.

Tööotsijaid oli selle aasta esimeses kvartalis 137 000 ehk iga viies majanduslikult aktiivne tööealine inimene.

Võrreldes tunamullusega suurenes eelmisel aastal subjektiivses vaesuses elavate inimeste hulk. Tegemist on inimestega, kes enda arvates elavad vaeselt.

Selles hinnangus on lähtekohad erinevad ja sõltuvad näiteks senistest tarbimisharjumustest, aga ka oma võimaluste võrdlemisest sõprade ja tuttavatega. Samas peegeldab see hinnang aga üldist kindlustunnet.

Nende osakaal, kes endi hinnangul tulevad toime, langes 60 protsendilt 50 protsendi piirimaile. Samal ajal lisandus mõningaste ja suurte raskustega toimetulijaid – esimeste osakaal tõusis 35 protsendi, viimaste oma 15 protsendi lähedusse.

Hoolimata raskustest leidub valdkondi, kus näitajad on jäänud stabiilseks või isegi paranenud. Näiteks suurenes kultuuriasutuste külastatavus nelja varasema aastaga võrreldes keskmiselt kaheksa protsenti.

Samuti on vähenenud registreeritud kuritegude arv – kui 2008. aastal oli neid 50 977, siis mullu 48 359.

Ainsana on sagenenud varavastased kuriteod, mida oli 2009. aastal tunamullusest neli protsenti rohkem.

Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp tõdes siiski, et mitmete näitajate paranemisele vaatamata ei ole veel põhjust eufooriasse sattuda. «Meie töö on siiski kirjeldada, mitte prognoosida,» märkis ta.

Mis on Eestis viie aasta jooksul muutunud?

4410
inimest oli 2005. aastal vanglas.

3555
inimest oli 2009. aastal vanglas.

11 835
aborti tehti 2005. aastal.

9693
aborti tehti 2009. aastal.

100,4
ruutmeetrit oli 2005. aastal keskmine ehitusloa saanud eluruum.

131,6
ruutmeetrit oli 2009. aastal keskmine ehitusloa saanud eluruum.

53
protsenti on nende aastatega suurenenud lammaste ja kitsede arv, 52 400-lt 80 400-le.

Allikas: Eesti statistika aastaraamat 2010