Oksana Bratislavskaja (37) sõnutsi pole tal Venemaa suhtes iial illusioone olnud. «Meid kutsuti viiendaks kolonniks, riigireeturiteks,» jagab jurist enda ja oma IT-eksperdist mehe kogemust. Ukraina sõda aga jättis abielupaari hoopis «ilma hapnikuta».
«Eriti õõvastav oli meie jaoks, kuidas Krimmi annekteerimine ja sellele järgnenud sõda Ukrainas rahva seas niivõrd suurt toetust leidis,» ütles naine Bloomberg Businessweekile.
Nüüd on Oksana pere osa viimasest migratsioonilainest, mis koosneb praktiliselt eranditult kõrgesti kvalifitseeritud keskklassi linnarahvast, kes ei talu sõda Ukrainas ja demokraatliku opositsiooni allasurumist Putini poolt.
Nad on teel Euroopa riikidesse nagu Läti, kus investeeringute eest – tavaliselt kinnisvarasse – elamisluba antakse. Sarnaseid diile pakuvad ka Ungari, Poola, Soome, Hispaania ja Kreeka.
Juunis soetasid Oksana ja tema abikaasa maja Riia lähistele, mis läks neile maksma 105 000 eurot. Praegu elab pere veel oma Moskva korteris, tõmmates kokku rahalisi ja tööalaseid otsi.
Paljude moskvalaste jaoks algabki väljaränd korterimüügist, mille all on kinni nende säästud. Moskva maakleri Jana Mandrõkina sõnutsi hakkas välismaal kinnisvara soetamiseks mõeldud korterimüük hoogustuma juba pärast seda, kui valitsus 2012. aastal Putini-vastased protestid maha surus.
Kuni käesoleva aasta alguseni oli tegemist peamiselt varade hajutamisega ning «tagavara maandumisraja» tekitamisega juhuks, kui Venemaal asjad väga hulluks lähevad, ütles maakler.
Ukraina tõi aga pöörde: jaanuarist kuni augustini kasvas lahkumisele orienteeritud paanikamüük Mandrõkina sõnutsi viiekordseks.
Alguses läksid peamiselt ajakirjanikud, aga nüüd müüb ja lahkub lai sortiment professionaale – arhitektid, kirurgid, reklaamifirmade juhid, pankurid.
Lahkujaid on ka teistest Venemaa linnadest, kuid mitte sellisel määral nagu pealinnast Moskvast.
Veel üks näide. Perekonnanime suhtes anonüümsust palunud PR-juht Aleksei (ta töötab suures riigifirmas) investeeris sel suvel Läti kinnisvarasse kõik enda ja oma finantsanalüütikust naise säästud summas 370 000 eurot, lisaks veel kopsaka laenu.
«Mul polnud tol ajal täit kindlust. Aga nüüd ma tunnen, et see oli absoluutselt õige [otsus],» ütles Aleksei. Soovi lahkuda süvendasid sõnumid Ida-Ukrainas võitlevatest Vene regulaarvägedest: «Ma olen ametlikult reservist. Isamaad agressiooni eest kaitsmast ma ei tõrguks, aga ma pole valmis oma elu ühe mehe hullumeelsetele ambitsioonidele ohvriks tooma.»
Riia kinnisvarafirma Schengen Property avaldatud andmetel kasvas investeerimisseaduse alusel Lätisse saadud elamislubade arv 2014. aasta esimese kaheksa kuuga mullusega kõrvutades 70 protsenti.
1. juuliks olid elamisloale kvalifitseerunud üle 13 800 välismaalase, kellest 9650 on venelased. Neile järgnevad arvukuselt hiinlased ja ukrainlased. Siseministeeriumi andmetel on nimetatud residendid investeerinud Lätisse kokku üle 1,1 miljardi euro.