Ettevõtjad: Eestil on head eeldused ekspordiks Aafrikasse

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keenia naine siirdub eeslitega veeotsinguile. Pilt on illustratiivne.
Keenia naine siirdub eeslitega veeotsinguile. Pilt on illustratiivne. Foto: Reuters

Eesti ettevõtjad arutasid üritusel «Ekspordihommik», millised on kohalike firmade võimalused enda äritegevuse laiendamiseks Aafrikasse. Riskantsena tunduval turul on nende arvates Eesti ettevõtetele pakkuda rohkem, kui arvata võiks.

Ekspordihommiku-nimelise seminari korraldaja Kaspar Ilves Gateway Balticust ütles, et Aafrika, mis seostub paljudele esmalt vaesuse ning kehvade elutingimustega, on tegelikult ettevõtetele suur võimalus. «Kiirelt kasvav mobiiltelefonide arv ning pidev rahvastiku juurdekasv selles piirkonnas loovad soodsa võimaluse äritegevuse laiendamiseks,» sõnas Ilves.

Arutelul ekspordi arendamise üle keskenduti Eesti suurimale tugevusele, infotehnoloogiale. Mobiilseid lahendusi pakkuva ettevõtte Rubik’s Solutions omanik Erik Ehasoo jagas enda teadmisi Keenias läbi viidud tarbijauuringust. Ehasoo väitel ei pea uuringu põhjal kartma näiteks keelebarjääri, kuna isegi väiksed lapsed slummides räägivad puhast inglise keelt.

Kui Keeniaga seostuvad tavainimesele eelkõige savannid, safarid ja looduspargid, siis tegelikult võib riik üllatada oma innovaatilisusega. Näiteks on kiirelt levimas mobiilsed maksed ja ka sularaha väljavõtmine mobiili abil. «Nad jätsid mitu sammu vahele - tšekid, pangakaardid, krediitkaardid ja ka panga enda – ning liikusid koheselt mobiilmaksete juurde,» selgitas Erik Ehasoo Keenia kiiret infotehnoloogilist arengut.

Siiski tuleb Keeniaga suheldes olla valmis ootamatusteks. Näiteks riigiasutustega lävides peab varuma aega ja kannatust, sest süsteem töötab aeglaselt ning võib olla korrumpeerunud. Leppides kokku koosoleku hommikuks, võib õhtul pärast pikka ootamist kuulda, et enne kohtumisele lubamist tuleb võtta «paber» teisest asutusest.

Ekspordihommikul osalenud Paula Toomel DNB pangast arvas, et palju abi võib ettevõtjatel olla kas või pisikestest seminaril kuuldud detailidest. «Näiteks tõmbab rahvast Aafrikas ligi muusika ja kui kutsuda lihtne bänd tänavale esinema, koguneb tavaliselt kokku palju inimesi, kellele oma pakkumist tutvustada,» kirjeldas Toomel.

Nii mõneski valdkonnas ületab Aafrikas nõudlus pakkumise ning uued tegijad on turule teretulnud. Mitmes piirkonnas on näiteks endiselt suureks probleemiks puhta joogivee kättesaadavus. See annab ka veepuhastustehnoloogiaga tegelevatele ettevõtetele võimaluse oma tegevust Aafrika riikides märgatavalt laiendada. Vee puhtusega seotud tooted on Aafrikas väga kuum turunišš.

Ekspordihommikute nime kannab kord kuus toimuvate seminaride seeria, kus kohtuvad nii ekspordis kogenud kui ka eksportimise alustamisest huvitatud ettevõtjad. Taas kogunevad ettevõtjad Ekspordihommikule 8. oktoobril, kui luubi alla võetakse frantsiiside rajamine nii Eestis kui ka välismaal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles