Mis on suurepärase juhi kolm vaenlast?

Elari Tamm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elari Tamm
Elari Tamm Foto: Mihkel Maripuu

Mida parem on juht, seda enam keerulisem on ka tema sisemine võitlus.  Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige Elari Tamm kirjutab oma blogis kolmest kõige suuremast takistusest, millega ta on ise pidanud tegelema. 

1. Enesekesksus – juht, kes imetleb ennast peeglist, keskendudes kõigele muule, aga mitte «teistele»: Samas juht, kes tegeleb inimestega, näeb potentsiaali, julgustab, innustab ja aitab saavutada tulemusi on kõike muud kui enesekeskne. Ta otsib võimalusi oma meeskonna arendamiseks, uute väljakutsete otsimiseks, lahenduste leidmiseks kriisis ja kasvuks. Enesekeskus ei ole meeskonnamäng. Suured tulemused ja rahulolevad inimesed saabuvad kiiremini kui arvame, inimestesse panustades, uskudes ja neid julgustades. 

Kuulsin ühel koolitusel juhtimisguru Ken Blanchardilt väga head näidet, mis juhtub kui juht keerab enesekeskuse ümber inimeste keskseks. Lugu oli järgmine:

«Kui mainida autoregistrikeskust, siis enamik inimesi ütleb, et see on bürokraatlik riigiasutus, mis sageli kohtleb neid nagu numbreid, mitte nagu inimolendeid. Ka minul oli samasugune arvamus – aga nii nagu me kõik teatud aja möödudes tegema peame, tuli mul minna oma juhiluba uuendama.

Ma polnud ARK-is aastaid käinud ja suundusin büroosse üsna kehvade ootustega. Palusin oma assistendil selle käigu jaoks lausa kolm tundi aega planeerida. Nii kaua aega kulub neil tavaliselt, et sind täielikult läbi töödelda.

Kui ma büroo peauksest sisse astusin ja mind naeratav naisterahvas tervitas, sain kohe aru, et midagi on muutunud. «Tere tulemast autoregistrikeskusse! Kas te räägite inglise või hispaania keeles?»

«Inglise,» vastasin. Ta osutas lähedal asuva leti suunas ja ütles: «Sinna, palun.»

Leti taga istuv mees teatas heatujuliselt: «Tere tulemast autoregistrikeskusse! Kuidas saan teid täna aidata?» Mul kulus uue juhiloa saamiseks vaid üheksa minutit, sealhulgas uue foto tegemine.

Küsisin naisterahvalt, kes mind pildistas: «Mida te siin kõik tarbite? See pole ju enam seesama vana hea ARK!»

«Kas te pole kohtunud meie uue juhiga?» küsis naine ja viipas keset kogu melu laua taga istuva mehe suunas – tal ei olnud oma privaatset kabinetti.

Ma astusin mehe juurde, tutvustasin ennast ja küsisin: «Mis on teie töö autoregistrikeskuse selle harukontori juhatajana?» Ja see mees andis mulle parima ärikorralduse definitsiooni, mida ma olen iial kuulnud:

«Minu töö on jooksvalt reorganiseerida seda osakonda lähtuvalt kodanike (klientide) vajadustest.»

Ilmselt oli sel juhatajal oma osakonna juhtimiseks veenev visioon. Nende tegevuse mõte oli teenida kodanike (oma klientide) vajadusi ja teha seda hästi.

Mida see juhataja siis tegi? Kuna ta oli hierarhiapüramiidi mõtteliselt tagurpidi pööranud, siis oli tema peamine roll vastata inimestele ja julgustada neid edasi minema – seepärast oligi ta töölaud keset tegevust.

Samuti õpetas ta ümber kõigi tööde tegijaid – isegi neid, kes tavaliselt klientidega kokku ei puutunud, näiteks raamatupidajaid ja sekretäre. Miks? Selleks, et kui terve laviin kodanikke korraga kontorisse saabub, siis suudavad nad kohaselt reageerida.

Ja mitte keegi ei läinud lõunale kella poole kaheteistkümne ja kella kahe vahel, sest just siis tuli kõige rohkem kliente. Kõigi energia oli koondatud kodanikele ja nende vajadustele.

See juhataja lõi oma töötajatele motiveeriva keskkonna. Tema tiimiliikmed olid tõeliselt pühendunud. Isegi mulle juba varasemast tuttavad töötajad – kes olid tookord mõjunud jäikade ja tülpinutena– olid nüüd teenimisest põnevil.»

2. Rahuldumine heaga – Jim Collins ütleb, et «hea on suurepärase vaenlane.» Suurepärasus nõuab pingutust. Rohkem läbimõtlemist, fookust. Hea on ju tore küll, eriti kui koolis poisslaps õpib näiteks neljadele.

Me oleme rahul, aga teame, et ta alati võimeline rohkemaks. Vanemad, kes oskavad oma lapsi panna saavutama väga häid tulemusi, loovad lastele eluks suhtumise vundamendi, mis ütleb, et takistused on ületamiseks ja alati saab paremini.

Organisatsioonid, kelle juhid keskenduvad ainult parima otsimisele, mitte ainult ettevõtte jaoks, vaid arvestades inimesi ja nende arengule,  loovad pärandi, mis kestab kauem, kui arvatagi oskame. Ehk põlvest põlve.

Uus Maa omanik Jaanus Laugus on oma ettevõttes alati rõhutanud suurepärasuse olulisust. «Ärme tee midagi keskpäraselt, otsime võimalusi eristumiseks ja oleme lihtsalt parimad.»

3. Kärsitus – Noori mehi iseloomustatakse kui kärsituid, tahavad tulemusi kohe ja praegu. Meenutan ennast kümmekond aastat tagasi, kus järjepidevusetus ja kärsitus olid praktiliselt ainsad suurimad sõbrad.

Kindlasti ei ütle, et täna olen kannatlik ja järjepidev, aga elu on õpetanud olema kannatlikum ja järjepidevam. 

Üheltpoolt on see kaasaja ühiskonna osa, kõik protsessid on kiirenenud. Kui sajand tagasi loodi ettevõtteid ja kasumeid aastatega, siis tänased ootused on tundides. Samas printsiip, mis toimis 100 aastat tagasi toimib ka täna – pühendumine ja järjepidevus toovad tulemuse.

Jah me peame olema paindlikumad ja loovamad, leidma kiiremaid lahendusi ja olema valmis muutuma nädalatega, aga KIRG, millele keskenduda toob alati rohkem, kui hundi 9 ametit ja keskpärane tulemus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles