Analüüs: Euroopa majandus on katki

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Eesti on juba jõudnud harjuda, et alates eelmise aasta suvest on kõik kohalikud analüüsimajad järjest langetanud majanduskasvu prognoosi, ning allapoole korrigeerimistele ei näi lõppu tulevat. Paraku pole meie siin mingi erand – sama trend käib kogu Euroopa, eriti euro­tsooni kohta.

Viimasel paaril nädalal langetasid seniseid kasvuprognoose Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja konsultatsioonifirma PwC (endine PricewaterhouseCoopers). OECD nimetas eurotsooni majanduskasvu pettumust valmistavaks, ning seda eriti kõige suuremates riikides: Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias.

Üks erinevus Eesti ja Euroopa vahel siiski leidub. Kui meie majandust iseloomustab väga aeglane majanduskasv viimased poolteist-kaks aastat, siis Euroopa nägi viimati jätkusuutlikku, enam kui üheprotsendilist majanduskasvu 15 aastat tagasi.

Makromajandusportaali Trading Economics andmetel on eurotsooni keskmine majanduskasv alates 1995. aastast kuni 2014. aastani olnud 0,35 protsenti, mis pole just eriti suur. Eesti keskmine majanduskasv alates 2000. aastast on 3,9 protsenti (vana metoodika järgi 4,2 protsenti).

Financial Times kirjutas nädal aega tagasi, et kõige põletavam küsimus ongi, kas Euroopa majandus hakkab kunagi normaalsel kiirusel kasvama. Itaalia majandus on sama suur kui 2000. aastal, aga riigi võlg ulatub 130 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

«Kasv on katki Euroopas ja Prantsusmaal,» kommenteeris eurotsooni teise kvartali majanduskasvunumbrit Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin ajalehes Le Monde.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles