Riigieelarve 2015: igaühele natuke

Kadri Hansalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieelarve fookuses on kaitsekulud ja sotsiaaltoetused.
Riigieelarve fookuses on kaitsekulud ja sotsiaaltoetused. Illustratsioon: Pm

Riigikogu valimiste aastaks valmistatud riigieelarve eelnõu on oodatult ettevaatlik ja tulvil võimalikult palju häid uudiseid. Täidetakse mõlema koalitsioonierakonna tähtsamad lubadused, nagu Reformierakonna tulumaksu määra langetamine ja sotsiaaldemokraatide lastetoetuste tõstmine.

Kui augusti lõpus ütlesid riigijuhid, et riigieelarve kulud kasvavad järgmisel aastal 4,5 protsenti, siis pärast viimaseid täpsustusi lubatakse kulutada kuus protsenti rohkem. Riigieelarve tulud tõusevad hea maksulaekumise lootuses eelnõu järgi aastaga suisa seitse protsenti, 8,45 miljardi euroni.

Peaminister Taavi Rõivas (RE) nimetas selle aasta riigieelarve eesmärgiks Eesti elanike kindlustunde suurendamist läbi tagatud julgeoleku, perede toimetuleku parandamise ja korras riigirahanduse.

Rõivase sõnul oli tänavuse eelarvekõneluse fookus selgelt kaitsekulutustel, mida taheti hoida kahe protsendi tasemel SKTst ning millele lisandusid veel kulud liitlasvägede vastuvõtmisele.

Kaitseminister Sven Mikser (SDE) loetles järgmise aasta suuremate kaitsekulutustena Eesti ajaloo suurima õppuse «Siil» jaoks varustuse hankimist, tankitõrjesüsteemi Javelin ja jalaväelahingumasinate CV 90 soetamist, Ämari lennubaasi ja radarivõrgu arendamist.

Oluliselt kasvavad kulutused sisejulgeolekule, kusjuures märkimisväärselt kulutatakse piiri tugevdamiseks, sealhulgas piiri väljaehitamiseks ja kordonite investeeringuteks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles