Jäätmekäitlejad: munitsipaliseerimine ei edenda jäätmeringlust

Aivar Õepa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iru elektrijaama prügipõletusjaam.
Iru elektrijaama prügipõletusjaam. Foto: Andres Haabu / Postimees

Brüsselis Euroopa kolleegidega kohtunud Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJL) juhatuse liikme Agu Remmelga sõnul ei edenda üle-investeeringud jäätmekäitlusrajatistesse ja valdkonna munitsipaliseerimine jäätmeringlust.

Brüsselis Euroopa Jäätmekäitlejate Liidu (FEAD) töörühma kohtumisel arutati vanades Euroopa riikides tekkinud olukorda seoses jäätmekäitlusrajatiste ülevõimsuste rajamisega, teatas EJL. Enamasti on rajajateks kohalikud omavalitsused (KOV), kes kehtestavad käitlusrajatiste varustamiseks ka kohaliku monopoli, nähes selles  head teenimisvõimalust väravatasudelt. Näiteks Saksamaal ja Austrias on põletustehaseid rohkem kui reaalselt vaja ning see on toonud kaasa olukorra, et need jäätmed, mis peaksid minema ringlusse, lähevad tegelikult otse ahju.

«Jäätmemajanduse hierarhia ütleb, et eelistatud peab olema jäätmete ringlussevõtmine. Sellisest olukorrast, et on loodud ülevõimsused, kannatab kogu keskkonnamajandus,» rääkis kohtumisel osalenud Remmelg.

«KOVide turule tulek on toimunud igal pool samade tunnustega: esiteks luuakse monopoolne positsioon ja seda ära kasutades laienetakse vabale turule. Praktikas tähendab see kodanikele hinnatõusu ja teiseks toob selline tegevus kaasa teenuse kvaliteedi languse. Kaob igasugune turu surve teenuste taseme tõusuks,» ütles Remmelg.

Kohtumisel tõdeti, et Euroopa jäätmemajandus on tupikseisus ja et olemasolevad süsteemid ei võimalda ringmajandusele püstitatud eesmärke saavutada. «Kui konkurentsil ei võimaldata toimida ja ei lõpetata munitsipaalmonopolide loomist või elushoidmist, siis ollakse juba ette läbikukkunud,» ütles Remmelg.

Probleemid on sarnased nii Saksamaal, Austrias, Suurbritannias kui ka Skandinaavia riikides. Remmelg lisas, et Eesti on seni mitmetes valdkondades olnud vanast Euroopast ees, kuid paraku jäätmemajanduses liigutakse kursil, millega mujal Euroopas on tupikusse jõutud. Näitena võib tuua Tallinna linna, Sõmeru ja Vinni valla Lääne –Virumaal.

«Me ei peaks minema seda teed, mille puhul teistel on juba «vitsad» käes. Pigem võiks Eestist saada Euroopa kompetentsikeskus uute ja tuleviku vajadusi rahuldavate mudelite rakendamisel,» ütles Remmelg.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles