Uudset GPS-külvikute tehnoloogiat hakatakse järgmisel aastal Eestis kasutama ka põldude lupjamiseks. Tehnoloogia võtab kasutusele lubjakivikaevandaja AS Nordkalk.
Happelisi põlde hakatakse lupjama GPS-külvikuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on umbes miljon hektarit haritavat põllumaad, millest ligikaudu kolmandikul esineb probleeme pH-tasemega. Liiga happeline muld on kaltsiumivaene ning taim ei suuda sellest omastada piisavalt vajalikke toitaineid, mistõttu jäävad saagid kesiseks. Kõige enam valmistavad happelised põllud muret Kagu- ja Lõuna-Eesti põllumeestele.
Happeliste põldude pH-taseme neutraliseerimiseks kasutatakse lupjamist, mis tähendab põllu rikastamist kaltsiumkarbonaadi ehk lubjakiviga. Lubjakivikaevandaja AS Nordkalk müügijuhi Meelis Moosese (pildil) selgitusel on seni lubjatud põlde ühtlaselt – kogu pind saab sama koguse väetist hektari kohta, samas kui tegelikult on mulla keemiline koostis paiguti erinev. «Ühes kohas on seis võib-olla nii hea, et ei tulegi midagi lisada. Teises kohas aga oleks vaja keskmisest poole suuremat kogust, et põldu ühtlustada,» rääkis Mooses.
Vajadusepõhine lähenemine
Kuldse kesktee järgi talitades saab seega mõni ala rohkem ja teine vähem lubjaväetist kui vaja. Seetõttu ongi Moosese arvates lupjamise ja ülejäänudki väetamise tulevik just vajadusepõhine – igale põlluosale antakse täpselt nii palju lisaaineid, kui sellele ära kulub. «See on kuluefektiivsem ning igati mõistlikum ka looduse suhtes, sest pinnasesse mitte imendunud väetis uhutakse muidu vihmaveega minema ning see satub meie veekogudesse, mis põhjustab omakorda terve rea probleeme,» kõneles Meelis Mooses.
Vajadusepõhiselt võimaldab põlde lubjata GPS-tehnoloogiaga külvik, mis kasutab digitaalset põllukaarti, kus on ära kirjeldatud mulla keemiline koostis. «Kaart ühildatakse GPS-seadmega ning selle põhjal reguleerib külvik põllul ringi liikudes lubiväetise kogust vastavalt vajadusele,» selgitas ta. Põllumehele ei tähenda antud kaardi loomine Meelis Moosese kinnitusel suuri lisakulutusi, sest mullaproove peavad kõik kasvatajad PRIA nõudel nagunii teha laskma.
Eesti Taimekasvatusinstituudi vanemteaduri Valli Loide sõnul on GPS-põhine lupjamine märkimisväärne edasiminek. «Meie põllud on väga kirjud ja see võimaldab põlde ühtlustada vastavalt sellele, millised need tegelikult olema peaksid,» lausus ta.
Valli Loide märkis, et paljud Eesti põllumehed kipuvad lupjamisse suhtuma leigelt, kuna toetusi selle jaoks taotleda pole võimalik ja raha tuleb leida omast taskust. «Paljud ei taju hästi ka seda kasu, mis nad saavad parema saagikuse näol, kui põldude pH on normaliseeritud,» märkis Valli Loide. Seetõttu on vanemteaduri sõnul Eestis paiguti väga tõsiseid probleeme põldude liigse happelisusega.
Vanemteaduri selgitusel tasub happelise mulla lupjamine end kahtlemata ära, sest mulla viljakus ja vastuvõtlikkus teistele väetistele sõltub paljuski sellest, milline on selle kaltsiumisisaldus.
«Nii nagu inimorganismile, on kaltsium ka taimedele hädavajalik,» toonitas Valli Loide ja lisas, et kui taimed jätta happelistel muldadel kaltsiuminälga, ei ole lootustki headele saakidele. «Siis imestatakse, miks põld ei anna oodatud saaki. Lupjamisega on nii, et selle positiivset mõju ei taheta enne uskuda, kui see on ise ära proovitud,» nentis ta.
AS Nordkalk müügijuhi sõnul lubjatakse Eestis praegu aastas umbes kümme protsenti kõigist põldudest, mis tegelikult vajaksid lupjamist, ning töömahud on püsinud aastaid stabiilsed. «Praegu lupjame umbes 5000 hektarit aastas ja see piir tundub olevat justkui sein, sest klientuur on väga püsiv – need, kes lupjamise kasu teavad, teevad seda regulaarselt, kuid need, kes proovinud pole, on paiguti skeptilised,» rääkis Meelis Mooses.
Ta usub, et GPS-tehnoloogia on üheks võimaluseks, mis aitaks võita põllumeeste usaldust ja äratada enam huvi teenuse vastu. «Siis on põllumehel väga täpselt näha, mida ja kus tema põlluga on tehtud, kõigest jääb digitaalne jälg maha ja ta oskab kasu paremini hinnata,» märkis Mooses.
Kuna lubi on tugeva struktuuriga ning tavalise külviku lõhub see lihtsalt ära, siis pakub AS Nordkalk lupjamist enamasti täisteenusena, müües nii toorainet kui pakkudes transporti ja lubjaväetise põllule laiali laotamist enda võimsa külvikuga.
Praegu kasutusel oleva külviku kõrvale soetab AS Nordkalk 100 000 euro eest uue GPS-tehnoloogiaga külviku, millega alustatakse töid järgmise aasta kevadel. Põllumeestele teenuse hind AS Nordkalk müügijuhi Meelis Moosese kinnitusel sisuliselt ei muutu. «Meie investeeringu eesmärk pole hindu tõsta, vaid lihtsalt ajaga kaasas käia,» ütles Mooses.
Tehnoloogiauuenduse läbi loodab firma lupjamistööde mahtu paari aastaga kahekordistada. «Esimene strateegiline eesmärk on, et aastaks 2016 lupjame praeguse 5000 hektari asemel 10 000 hektarit põlde,» rääkis müügijuht kasvuplaanidest.
Küllaltki kiire tasuvus
Lupjamise täisteenuse hinnaks on Meelis Moosese sõnul umbes 100 eurot hektari kohta ning põlde peaks lupjama vähemalt iga viie aasta tagant. «Jah, alguses tuleb sellesse päris palju raha paigutada, kuid oleme teinud arvutusi, et tänu suurenenud mullaviljakusele ja paremale saagikusele teenib põllumees investeeringu aastaga tasa ning ülejäänud aastad on juba puhas tulu,» selgitas ta.
Eesti Taimekasvatusinstituudi vanemteaduri Valli Loide sõnul on lubja kasutamisele ka üksikuid alternatiive – näiteks teatud sorti tuhk – kuid tuhk on väga lendlev ning selle tulemused püsivad lühikest aega. «Väikest aialappi võib muidugi lehtpuutuha abil kaltsiumiga rikastada, kuid suurtele tootjatele on lubja kasutamine ikkagi sisuliselt ainuke variant – see on kõige efektiivsem ja kättesaadavam,» märkis ta.
Meelis Moosese sõnul on lubiväetis ka mahepõllumeestele sisuliselt ainus lubatud lahendus, mille abil põldude happelisuse vastu võidelda. «Eelmisest aastast alates on meie lubiväetisel ametlikult olemas mahetunnustus,» kinnitas ta.
Nordkalk on Põhja-Euroopas, Poolas ja Saksamaal lubjakivitooteid pakkuv kontsern, mille Eesti üksus võtab esimesena kasutusele GPS-külviku. «Tegime kontsernile ettepaneku ja kuigi see on küllaltki suur investeering, tuldi plaaniga kergesti kaasa. Mõnes mõttes on Eesti firma teerajaja. Kui meie kogemus on positiivne, võetakse see kindlasti ka teiste riikide tütarfirmades kasutusele,» lisas Meelis Mooses.
Muldade happesus
Eestis on umbes miljon hektarit haritavat maad, millest 350 000 hektarit on liiga happelised.
- Suurim on probleem Lõuna- ja Kagu-Eestis.
- Neutraalse mulla pH jääb vahemikku 6,5–7,2, sellest madalama pH-tasemega mulda loetakse happeliseks.
- Mulla happesust reguleeritakse lupjamise, väetamise ja viljavaheldusega.
Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.