Statistika: eakamad jõuavad arvuti kasutamises noortele kannule

Üheks arvuti mittekasutamise põhjuseks on oskuste puudumine. Pildil sihtasutus Vaata Maailma tasuta arvutikursus. Foto: Aldo Luud / SL Õhtuleht

Statistikaameti teatel oli kasvas tänavu esimeses kvartalis internetiühendusega leibkondade osatäthsus, samuti vähenes digilõhe ehk erinevus noorema ja vanema elanikkonna arvuti- ja internetikasutuses.

Esimeses kvartalis oli kodune internetiühendus 83 protsendil leibkondadest, see kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes neli protsendipunkti.

Koduse interneti kasutamise võimalus oli peaaegu kõigis lastega leibkondades (98 protsenti) ja kolmveerandil (78 protsenti) lasteta leibkondadel. Kõige vähem oli internetile kodust ligipääs üksi elavate täiskasvanute seas (71 protsenti). Samas on just üksi elajate seas internetiühendust omavate inimeste arv viimase viie aasta jooksul enim – poole võrra – suurenenud.

Kuigi internetile ligipääsuga kodudes on endiselt valdavad juhtmega või juhtmeta püsiühendused, on viimase kahe aasta jooksul püsiühenduste osatähtsus kodudes kahanenud, andes teed mobiilse interneti levikule. Tänavu esimeses kvartalis kasutas mobiilsidevõrgu kaudu internetti 61 protsenti kodust internetiühendust omavatest leibkondadest (2010. aastal oli neid kõigest kuus protsenti).

Arvutit ja internetti on kasutanud 84 protsenti 16–74-aastasest elanikest. Internetti kasutanute osatähtsus kasvas võrreldes möödunud aasta sama ajaga viie protsendipunkti võrra.

Kuigi vanemaealised kasutavad arvutit ja internetti noortest vähem, on lõhe noorte ja vanemaealiste internetti kasutanute osatähtsuse vahel siiski aasta-aastalt vähenenud. 55–64-aastastest oli internetti kasutanud 70 protsenti ning 65–74-aastastest 44 protsenti, seejuures on internetikasutajate osatähtsus nendes vanuserühmades suurenenud aastaga enim (vastavalt 7 ja 13 protsendipunkti).

Peale internetikasutajate arvu suurenemise on kasvanud ka interneti kasutamise sagedus. Kõigist internetikasutajatest kasutas tänavu esimeses kvartalis iga päev internetti 86 protsenti (aasta varem 80 protsenti). Üheksa kümnest 16–74-aastasest internetikasutajast oli hiljuti (viimase kolme kuu jooksul) kasutanud internetipanka, e-posti, otsinud veebist infot, lugenud sealt uudiseid. 60 protsenti osales sotsiaalvõrgustikes, 50 protsenti tegi interneti kaudu telefonikõnesid, kolmandik vaatas veebist tele- või kuulas raadiosaateid.

Kaupade või teenuste ostmiseks kasutas aasta jooksul internetti 49 protsenti 16–74-aastastest. Kõige enam osteti interneti teel rõivaid ja sporditarbeid, reisi- ja majutusteenuseid ning kontserdi-, kino-, teatri- jm pileteid.

Kolmveerandil kümne ja enama hõivatuga ettevõtetest on veebilehekülg, mida kasutatakse peamiselt toodete või teenuste tutvustamiseks. Veerand veebilehega ettevõtetest annab oma kodulehel infot vabade töökohtade kohta ning võimaldab online’is töökohta taotleda. Online-tellimise või -broneerimise võimalusi pakub 14 protsenti veebilehega ettevõtetest.

ID-kaarti kasutanud ettevõtete arv on stabiilselt aasta-aastalt kasvanud. Peamiselt kasutavad Eesti ettevõtted ID-kaarti digiallkirjade andmiseks, aga ka kasutajate tuvastamiseks erinevates infosüsteemides. Ligi viiendik e-teenuseid kasutanud ettevõtetest on riigi pakutavate e-teenustega väga rahul ja kolmveerand pigem rahul.