Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandus on aastaid nautinud seda, et kaitsekulutuste osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKT) on olnud väike ja pidevalt vähenenud. Nüüd, seoses sõjaga Ukrainas, on need n-ö «rahu dividendid» löögi all, sest mitmed riigid on hakanud kaitsekulutusi taas suurendama, teatas Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupank EBRD täna oma värsket majandusülevaadet tutvustades.
«Mitmelt Kesk-Euroopa riigilt on tulnud selgesõnalisi avaldusi, et nad hakkavad oma kaitsekulutusi suurendama,» ütles majandusülevaadet tuvustanud EBRD peaökonomist Erik Berglof. «NATO on julgustanud oma liikmeid kulutama kaks protsenti SKT-st. Poola on öelnud, et teeb seda järgmisel aastal.»
«Ukraina kavatseb kahekordistada kaitsekulutusi aastaks 2020,» lisas Berglof. «Selleks on finantsiliselt väga vähe ruumi.»
«Muidugi on «rahu dividendidel» olnud märkimisväärne osa finantssektori korrastumisel, mille tunnistajaks oleme olnud.»
Berglofi sõnul on kaitsekulutustele panustamise mõju suur eeskätt Venemaa ja Ukraina majandusele, aga ka ülejäänud Euroopale. «Kui kuulata näiteks keskustelu kaitsekulutuste teemal Rootsis, on tähelepanuväärne, kui suur osa oli «rahu dividendidel», sellels lisaruumil mida finantsiliselt võimaldas kaitsekulutuste järk-järguline kahandamine, edukale finantsilisele konsolideerumisele.»
«Arvan, et see on suur ohverdus neilt riikidelt, ning avaldustest mida on tehtud, eriti Poola ja Ukraina valitsustelt, paistab, et seda [kaitsekulutuste suurendamist] käsitletakse praegu kui kõige prioriteetsemat sammu.»
Kui 1989. aastal ulatusid Venemaa eelkäija Nõukogude Liidu kaitsekulutused 23,4 protsendini SKT-st, siis 1998. aastal olid need kolm protsenti. Eelmisel aastal üle nelja protsendi SKT-st armeele kulutanud Venemaa kulutab tänavu koguni viis protsenti. Ka Ukraina kaitsekulud on kasvanud aastases võrdluses, ulatudes nelja protsendini SKT-st tänavu.
Kesk-Euroopa ja Balti riikide militaarkulutused ulatusid 1998 kahe protsendini SKT-st, eelmiseks aastaks olid need kukkunud 1,7 protsendini.