Eestil ei ole jaanuaris Euroopa Keskpangas hääleõigust
18. september 2014, 13:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas neljapäeva loosi teel, milliste keskpankade presidendid loobuvad 1. jaanuaril 2015 jõustuva rotatsioonisüsteemi raames esimesena oma hääleõigusest, loosi tahtel loobuvad jaanuariks oma hääleõigusest esimeses rühmas Hispaania keskpanga president ning teises rühmas Eesti Panga, Iirimaa keskpanga ja Kreeka keskpanga presidendid.
Veebruarist taastub esimeses rühmas Hispaania keskpanga presidendi hääleõigus ning enda omast loobub Prantsusmaa keskpanga president. Teises rühmas taastub Eesti Panga presidendi hääleõigus ning sellest loobub Küprose keskpanga president. Loosimine toimus kõigi EKP nõukogu liikmete juuresolekul ning Leedu keskpanga president osales vaatlejana, teatas EKP.
Tagamaks EKP otsustusprotsessi jätkuvat tõhusust, võttis Euroopa Liidu Nõukogu 2003. aastal vastu otsuse, et hääleõiguse rotatsioonisüsteem võetakse kasutusele siis, kui keskpankade presidentide arv EKP nõukogus ületab 18. See toimub pärast Leedu ühinemist euroalaga 1. jaanuaril 2015.
Rotatsioonisüsteemi loomisel jaotatakse asjaomased riigid nende majanduse suuruse alusel kahte rühma ning kummaski rühmas kasutavad keskpankade presidendid oma hääleõigust kordamööda. Euroopa Keskpanga nõukogu liikmetel kokku 21 häält, millest kuus kuuluvad alaliselt EKP juhatusele. Hääletamisel osalemiseks jaotatakse 19 riigi keskpanga esindajad rühmadesse vastavalt pingereale, mis moodustatakse riikide majanduse ja finantssektori suuruse alusel, seisab Eesti Panga kodulehel.
Sellest tulenevalt on viie suurima euroala riigi ehk Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Hollandi esindajal kokku neli häält, st igal nõukogu kohtumisel jääb üks suurriik hääleõiguseta. Ülejäänud 11 häält jagunevad 14 euroala liikmesriigi vahel kuise rotatsiooni alusel ehk iga kuu jääb kolm liikmesriiki hääletamisest kõrvale. Suuremate euroala riikide hääletussagedus on 80 protsenti, väiksemate riikide oma 78,6 protsenti.
Ehkki kõikide euroala keskpankade presidendid ei saa istungitel korraga hääletada, võtavad nad istungitest osa ja neil on sõnaõigus. Seega ei mõjuta rotatsioonisüsteem nõukogus toimuvaid arutelusid ja kõigil on endiselt võimalus oma seisukohti esitada.