Vene riigifirmad hoiavad Eesti gaasitorust kinni
17. september 2014, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loakohustust arvestades on AS EG Võrguteenus ajakavast vähemalt seitse kuud maas,» ütles majandusministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman. «Möödunud aastal toimunud sõltumatu elektri ülekandesüsteemioperaatori AS Elering sertifitseerimisprotsess võttis aega 11 kuud, mis näitab asjaajamise kestust.»
Kaks aastat tagasi Eestis vastu võetud maagaasiseadus ütleb, et alates 2015. aasta 1. jaanuarist ei tohi maagaasi müüjal ega tootjal olla ülekandetorustike üle valitsevat mõju.
EG Võrguteenuse omanike Gazpromi, Fortumi, E.ON Ruhrgasi ja Itera suutmatus omandisuhteid ümber korraldada tekitab Leppimani sõnul hämmeldust, sest seadus on jõus üle kahe aasta ja riigi kindel seisukoht gaasi süsteemihalduri omandilise eraldamise kohta oli teada veel aasta varem.
«Juhul kui AS EG Võrguteenus ei vii tegevust 1. jaanuariks seadusega vastavusse – mis tähendab, et ta ei ole sertifitseeritud –, alustab konkurentsiamet süsteemihalduri vastu menetlust,» lubas Leppiman. «Isegi kui tegevusluba pole, peab võrguettevõte maagaasiseaduse kohaselt tegevust jätkama ja riigi varustuskindlus ei kannata.»
Konkurentsiamet võib ülekandevõrgu omanikule määrata kümnete tuhandete eurode suuruse trahvi, kui ettevõte ei vasta seaduse nõuetele. «EG Võrguteenus omanike seas on kaks problemaatilist aktsionäri – Gazprom ja Itera. Kuna Itera juurest viivad jäljed Venemaa riigifirma Rosneftini, peab ka tema omanike seast lahkuma,» ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.