Eesti Raudtee vajab investeeringuteks 30 miljonit eurot aastas

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Raudtee.
Eesti Raudtee. Foto: Toomas Huik

Eesti Raudtee AS vajab infrastruktuuri üleval hoidmiseks 65 miljonit euro aastas, sellest investeeringuteks, mis tagavad reisiveoteenuse kvaliteedi praeguse taseme, kuluks 30 miljonit. Ülejäänu on vajalik ekspluatatsiooni- ja püsikulude katmiseks.

«Kõik oleneb sellest, millise kvaliteediga reisijatevedu tahame. Kui soovime hoida praegust taset, on pidevaks investeeringuvajaduseks umbes 30 miljonit eurot aastas,» ütles ASi Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Liina Hallik BNSile. Näiteks läänepoolse liiklusjuhtimissüsteemi uuendamise hinnaks on 70 miljonit eurot, mis oleks kaetud eeltoodud investeeringute mahuga. Antud investeeringute raamesse ei kuulu arendustegevus – näiteks uute pea- ja jaamateede ehitus, mis võimaldaks vajadusel veelgi tihendada reisirongide liiklusgraafikuid.

«Praeguses seisus ei pruugi raha jätkuda isegi omafinantseeringuteks. Euroopa Liidu toetus katab investeeringutest 70-80 protsenti, ülejäänu tuleb Eesti Raudtee eelarvest. Esmajärjekorras teeme alati investeeringud, mis tagavad ohutuse. Kui raha ei jätku, kannatab reisijateveo kvaliteet, sest peame ohutuse tagamiseks vähendama kiirust. Iga asi, mida kasutada, kulub. Selleks, et hoida tänast kvaliteeti, tuleb pidevalt panustada,» ütles Hallik.

«Täna-homme raudtee otseselt kokku ei kuku, aga vaja on pikaajalist plaani. Raudtee-ehitus on aeganõudev protsess. See, mida täna planeerime, valmib heal juhul kolme-nelja aasta pärast. Projekti alustades peab meil olema kindlus, et töö on võimalik lõpule viia. Peame teadma, et ka kolme aasta pärast raha on olemas. Püüame ennetada olukorda, kus juhtuks vastupidine,» lisas ta.

«Kui me ei saa lähimate aastate jooksul raudteesse investeerida, tuleb mõningatel lõikudel ohutuse tagamiseks kiirus maha võtta. See on muidugi automaatselt reisijale ebamugav. Praegune riiklik prioriteet on olnud, et oleks rohkem väljumisi, tihedam ja kiirem liiklus,» rääkis Hallik.

«Ministeeriumiga läbirääkimised käivad ja ettepanekud on arutlusel. Me saame ka aru, et küsijaid on palju. Siin tuleb teha riiklik otsus, millist rongiliiklust me vajame,» ütles Hallik.

Eesti Raudtee kaubaveomahud on nelja aasta jooksul vähenenud 40 protsenti ja tõenäoliselt vähenevad edasi. Samas on investeerimisvajadus raudteel Halliku sõnul jätkuvalt kõrge ja seda just peamiselt reisirongiliikluse vajaduste tõttu. «Kaubarongide jaoks ei ole olulisi investeeringuid vaja. Kaubarongid sõidavad aeglasemalt, neile ei ole vaja kontaktvõrku. Signalisatsioonisüsteem ei pea olema nii kiire ega tundlik,» ütles Hallik.

Samas võtavad reisirongid enda alla 70-80 protsenti läbilaskevõimest. «Läbilaskevõime jagamisel on prioriteetne rahvusvaheline reisjatevedu, järgneb siseriiklik reisijatevedu ning ülejäänu kasutavad kaubarongid. Hetkel oleme kas õnneks või kahjuks olukorras, kus kaubarongide vähesuse tõttu mahuvad kõik rongid raudteele sõitma,» sõnas Hallik.

Eesti Raudtee näeks osalise lahendusena raudtee infrastruktuuri kasutustasude metoodika muutmist. Kuivõrd praegu tuleb 90 protsenti kasutustasudest kaubaveo arvelt ning reisijatevedu ei kata isegi oma tegevusega seotud otsekulusid, võiks vähemalt see osa Halliku sõnul muutuda. Samas lisavahendeid leidmata on Eesti Raudteel raske olemasolevat teenuse kvaliteeti säilitada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles