Välisministeerium: ELi Venemaale kehtestatud uute sanktsioonide mõju Eestile on väike
12. september 2014, 17:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeeriumi hinnangul on reedel Euroopa Liidu (EL) poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju Eestile ja Eesti ettevõtjatele väike.
«Kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemise osas on täiendavate meetmete mõju Eestile ja Eesti ettevõtjatele väike. Nõukogu otsuses ja määruses nimetatud Venemaa ettevõtetel teadaolevalt Eesti ettevõtjatega kokkupuude puudub,» ütles välisministeeriumi pressispetsialist Helena Nõmmik BNSile.
Nõukogu määruses sätestatud kaubakoodide all olevaid nii Eesti, kui muu päritoluga kaupu eksporditi 2013. aastal Venemaale kokku 8 miljoni euro ulatuses. Kahesuguse kasutusega kaupade piirang mõjutab mõnevõrra ka transpordisektorit, sest osa sellistest kaupadest transporditi Venemaale Eesti transiidiettevõtete kaudu, lisas ta.
Kaupade osas, mida kasutatakse süvavee naftauuringuteks ja tootmiseks, arktilise nafta puhul ning kildaõli projektides, võib mõjutada Eesti jäämurdja teenuste pakkumist Venemaal, sõnas Nõmmik.
«Finantssanktsioonide rakendamise osas on rakendusasutuste hinnangul nõukogu otsuses ja määruses toodud sanktsioonide mõju Eesti krediidi- ja finantseerimisasutuste tegevusele minimaalne. Eelnõus toodud piirangud uute rahastamiste või rahalise abi osutamisega eelnõudes nimetatud isikutele ei oma Eestile täiendavat mõju,» rääkis Nõmmik.
Ukraina kriisi tõttu Venemaale kehtestatud EL-i uued sanktsioonid piiravad muu hulgas mitmete Vene riigipankade, kaitsetööstusettevõtete ja naftafirmade ligipääsu Euroopa finantsturgudele. Riigi omanduses Vene pankadel keelatakse EL-is emiteerida enam kui 30-päevased võlakirju. Varem oli limiidiks 90 päeva.
Kaitsetööstusettevõtetest olid sanktsioonide nimistus hävitajaid MiG ja Suhhoi tootva ettevõtte emafirma Objedinjonnaja Aviastroitelnaja Korporatsija (Ühendatud Lennukiehituskorporatsioon), tankitootja Uralvagonzavod ja helikopteritootja Oboronprom.
Üheksale firmale ei tohi ELi liikmesriigid müüa tehnoloogiat, mida saab kasutada ka sõjalisel otstarbel, nende seas on ka Kalašnikovi tehas. Ülejäänud firmad on Sirius, Stankoinstrument, Chemcomposite, Tuula Arms Plant, Machine Engineering Technologies Holding, High Precision Systems, Almaz-Antei ja NPO Bazalt.
Naftaettevõtetest puudutavad sanktsioonid Rosnefti, Transnefti ja Gazpromi.