Statistikaamet tegi meid 304 miljoni võrra rikkamaks
9. september 2014, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaamet muutis sisemajanduse kogutoodangu (SKT) arvutamise metoodikat, mis kasvatas meie majandust eelmise aasta seisuga 304 miljoni euro võrra ning tänu sellele korrigeeriti ka majanduskasvu suurust.
Metoodika muutus mõjutas nii SKTd kui ka selle muutust positiivselt. Esimese kvartali 1,4-protsendiline langus asendus 0,3-protsendilise tõusuga. Teises kvartalis kasvas majandus 2,4 protsenti – see arvutati kohe uue metoodika järgi. Kui vana metoodika järgi oli eelmise aasta SKT 18,434 miljardit eurot, siis uus metoodika lisas sellele 304 miljonit eurot – saadud 18,739 miljardit on vanast SKTst 1,6 protsenti suurem.
Suurimat mõju avaldas SKT muutusele teadus- ja arendustegevuse käsitlemine investeeringuna, mis kasvatas SKTd 2010. aastal 0,9 protsenti. SKT võrdlusbaasi uuendatakse iga viie aasta järel ning uueks võrdlusbaasiks ongi 2010. aasta. Lisaks teadus- ja arengutegevusele muutus sõjaliste kulutuste arvepidamine – kui varem käsitleti neid vahetarbimisena, siis nüüd arvestatakse see, välja arvatud laskemoon, kapitalimahutusena põhivarasse. See muutus tõstis SKTd 0,4 protsenti. Siiski ei avaldanud kõik muudatused positiivset mõju. Näiteks alandasid muudatused kahju- ja edasikindlustuse arvestuses SKTd 0,13 protsenti.
ÜRO võttis uue majanduse arvepidamise standardi vastu 2008. aastal. Esimesena võttis uue metoodika 2009. aastal üle Austraalia. USA uuendas metoodikat mullu juulis, Soome kaks kuud tagasi ning Läti ja Leedu teevad seda lähiajal. USAs tõstis uus metoodika SKTd keskmiselt 3,5 protsenti, Saksamaal kolm ning Austraalias koguni üheksa protsenti.
Tänu metoodika muutusele kasvas märkimisväärselt ka SKT ühe elaniku kohta, mida mõjutas lisaks veel viimase rahvaloenduse andmetel elanike arvu kahanemine võrreldes 2000. aastaga. Tänu revisjonile kasvas mullu Eesti SKT elaniku kohta 434 euro võrra, 14 218 euroni. Vana metoodika järgi oleks SKT elaniku kohta 14 000 eurot ületatud alles sel aastal.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik ütles, et rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis on riigieelarve aluseks, valmis enne SKT uue aegrea avaldamist. Uus SKT aegrida ei muuda maksulaekumiste ega eelarve kulude aegrida.