Kas väikestel turgudel on vaja konkurentsi reguleerida?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Triinu Järviste arutleb, kas Eestisugusel väiksel turul kahjustab konkurentsi reguleerimine ettevõtlust või on see just eriti vajalik.
Öeldakse, et Eesti järgib Euroopa Liidu reegleid liigse järjekindlusega. Siinsed ettevõtjad on sageli arvamusel, et näiteks konkurentsireegleid kui eelkõige Euroopa Liidust tulenevaid norme ei tasuks Eestis nii rangelt rakendada. Seda seisukohta põhjendatakse väitega, et Eesti on väike riik ja moodustab niivõrd väikse turu, et konkurentsi reguleerimine toob pigem kaasa ülereguleerituse ning kahjustab ettevõtlust.
Väiksel turul võib konkurentsivastane tegevus olla sagedasem ja kahjulikum
On selge, et geograafiliselt ja mahult väike turg on erilaadne ning sellel on teatud määral teistsugune dünaamika kui väga laial turul. Väiksel turul saavad suure turujõuga olla ka need ettevõtjad, kelle käive ei ole eriti suur. Seal kohtab ettevõtjate keelatud koostööd suurema tõenäosusega ning sellist koostööd on ühtlasi kergem teha, kuna turul tegutseb vähe ettevõtjaid, nad kohtuvad sageli, tunnevad üksteist ja neid seovad tihti sugulussidemed. Konkurentsivastase tegevuse mõju on väiksel turul seetõttu isegi märgatavam ning tingimata tuleb arvestada, et selline tegevus võib olla sagedasem ja kahjulikum kui suuremal turul.
Näiteks tuvastas Konkurentsiamet 2001. aastal Tartu taksoettevõtjate hinnakokkuleppe, mille raames paljud neist tegutsesid ühiselt ja olid leppinud teenuste hinnas kokku. Tartu taksonduse puhul on nii geograafilises kui ka mahulises mõttes tegu väikse turuga, kuid teisalt on selge, et ettevõtjate otsus kehtestada ühtselt kõrged hinnad kahjustas otseselt tarbijaid. See näide selgitab, miks väike turg ei ole konkurentsireegliteta ei efektiivne ega ka tarbijale kasulik ning miks sealgi on konkurentsireeglid vajalikud.
Väiksel turul peavad ettevõtjad tegema sageli koostööd või olema turgu valitsevas seisundis
Kuigi väikest majandust iseloomustab levinum konkurentsi kahjustav tegevus, on sellisel turul ka vastupidine omadus. Ettevõtjate tootmisvõimsus ja käive on seal tavaliselt väiksem, nad hoiavad vähem töötajaid ning nende ettevõtjate jaoks on finantsressursid vähem kättesaadavad. Sellest tulenevalt on neil tarvis omavahel koostööd teha. Koostööga kaasneb ühiskonnale ja tarbijatele tihti ulatuslik kasu efektiivsuse kasvu, parema tootevaliku ja kvaliteedi näol, eriti juhul, kui tegu on väikeettevõtjatega, kes eraldi ei suudaks sama tõhusalt pakkuda piisava kvaliteediga tootevalikut. Lisaks võib olla otstarbekas, et teatud majandusvaldkonnas tegutseb väga vähe ettevõtjaid või ainult üks monopoolne ettevõtja, mistõttu tekib väikses majanduses kergesti turgu valitsev seisund.
Konkurentsireeglid võimaldavad arvestada väikse turu eripära
Niisiis ei tohiks konkurentsireeglid hakata väikses majanduses kunagi töötama oma esialgsele eesmärgile vastu selliselt, et hirmust sattuda konkurentsireeglitega vastuollu piiratakse ettevõtjate äritegevust ebaproportsionaalselt. Sellisel juhul võib konkurentsireeglite kehtestamise ja rakendamisega kaasneda hoopis majanduse jahtumine, ebaefektiivsus ja kahju tarbijatele. Siiski võimaldavad konkurentsireeglid neid väikse turu vastandlikke omadusi küllaldaselt arvestada.
Kehtib reegel, et kui tarbijaid ei kahjustata, ei tuleks ettevõtjate majandustegevusse sekkuda. Konkurentsireeglite eesmärk ongi takistada konkurentsivastast käitumist juhul, kui see kahjustab tarbijat. Seetõttu sätestatakse konkurentsiseadusega näiteks asjaolu, et keelatud ei ole selline iseenesest konkurentsi kahjustav kokkulepe, mille kasulik turumõju ületab koostööst tulenevad negatiivsed tagajärjed. Ka turgu valitseva seisundi kuritarvitamise korral võetakse arvesse tegurit, kas kõnealune tegevus kahjustab tarbijat.
Näiteks on Riigikohus kinnitanud sellise erandi kohaldumist riigihankemenetluses sõlmitud konkurentsi kahjustava hinnakokkuleppe suhtes põhjusel, et tänu koostööle said ettevõtjad oma nõrgad küljed kõrvaldada ja teha hankijale (st tarbijale) madala hinnaga pakkumused. Nõrkade külgede kõrvaldamine seisnes selles, et maantee rekonstrueerimisel sai üks koostööosaline toota asfaldi ja teha drenaažitöid märksa odavamalt kui teine ning teise ettevõtja eeliseks oli võimalus hankida odavamalt toormaterjali (liiv, kruus, killustik).
Seega võiksid konkurentsiasutused olla väikestes riikides, kus on ülekaalus väikeettevõtted, tolerantsemad näiteks koostöökokkulepete suhtes, mis võimaldavad saavutada kirjeldatud tarbijakasu.
Ka väikses Eestis on konkurentsireeglid vajalikud
Eelkirjeldatust lähtuvalt on Eesti-taolise väikeriigi turul kaks vastandlikku erijoont. Ühest küljest on väikeriik altim konkurentsivastasele tegevusele, mille mõju on väikses majanduses samuti äärmiselt kahjulik. Teisest küljest eeldab selline majandus ettevõtjate tihedat koostööd ja turgu valitseva seisundi olemasolu. Konkurentsiseadus võimaldab neid vastandlikke omadusi arvesse võtta.
Seepärast on Eestis konkurentsireeglid vajalikud. Hea majanduskeskkonna säilitamine nõuab aga konkurentsiseaduse rakendamisel konkurentsiasutuste täpset balansseerimist konkurentsi kahjustava tegevuse keelamise ja ettevõtlust soodustava tegevuse lubamise vahel. Konkurentsiõigus ei piira ettevõtlust liialt ka väiksel turul juhul, kui iga kord arvestada sellise majanduse eripära, efektiivsust ja tarbijakasu.