Eesti eksport Venemaale vähenes 6,3 protsenti

Aivar Õepa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veoautode voog Venemaale on koos ekspordi kahanemisega kokku kuivanud. Pildil Luhamaa piiripunkt.
Veoautode voog Venemaale on koos ekspordi kahanemisega kokku kuivanud. Pildil Luhamaa piiripunkt. Foto: Sille Annuk

Statistikaameti tänavuse ja mulluse esimese poolaasta andmete võrdlus näitab, et Eesti eksport Venemaale on vähenenud 41,3 miljoni euro võrra ehk 6,3 protsenti. Peamiselt on ekspordi vähenemist mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete ning elusloomade ja loomsete toodete väljaveo vähenemine.

Eesti eksportis mullu esimesel poolaastal Venemaale kaupu 655,7 miljoni ning tänavu 614,4 miljoni euro eest, mis mõlemal juhul moodustas 10% kogu Eesti kaupade ekspordist, kirjutab statistikablogis statistikaameti juhtivstatistik Evelin Puura. 2013. aasta teisel poolel eksport Venemaale kasvas ja oli 748,4 miljonit eurot, moodustades 12% kogu Eesti ekspordist.

Tänavuse ja mulluse esimese poolaasta võrdluses võrreldes saab öelda, et Eesti ekspordi vähenemist Venemaale on kõige rohkem mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete (sh orgaaniline keemia, värvained, fotokemikaalid) eksport, mis vähenes üle 20 miljoni euro. Ekspordi langusele on avaldanud suurt mõju põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubajaotise puhul elusloomade ja loomsete toodete (sh elusloomad, liha, kala, piim ja piimatooted) väljaveo vähenemine, mis on kahanenud üle 12 miljoni euro.

Eestile kui Euroopa Liidu piiririigile on omane, et ühe osa kaupade ekspordist moodustab re-eksport ehk teistest riikidest Eestisse toodud kaupade taasväljavedu pärast ladustamist. Re-eksport annab ka tööd laondus- ja veondussektorile. Peale selle viivad teiste riikide päritolu kaupa välja ka Eesti enda tootjad. Näiteks enamik maitseaineid imporditakse Eestisse ja nende pakendamine siin ei muuda kauba päritolu. Samas kui siin toodetakse maitseainesegusid, siis need tooted on juba Eesti päritolu.

Venemaale väljaveos on re-ekspordi osatähtsus aastaid suur olnud. Nii 2013. aastal kui ka 2014. aasta esimesel poolaastal moodustasid Eesti päritolu kaubad vaid ligikaudu veerandi kogu kaupade ekspordist Venemaale. Venemaale eksporditud kaupadest peaaegu poole moodustasid mehaanilised masinad ning põllumajandussaadused ja toidukaubad.

Põllumajandussaadusi ja toidukaupu viidi 2013. aasta esimesel poolaastal Venemaale 99,3 miljoni euro eest, kusjuures Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 43%. 2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi neid kaupu Eestist Venemaale 102 miljoni euro eest, kuid Eesti päritolu tooteid oli mullusest 1,4 korda vähem.

Loe pikemalt statistikaameti statistikablogist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles