Tehase sulgemisega säästab Fazer viiendiku palgarahast

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fazeri Eestis tegutsemise kahekümnenda aastapäeva puhul mullu mais külastas kontserni pärija Majlen Fazer (vasakul) ettevõtte Tallinna leivatehast.
Fazeri Eestis tegutsemise kahekümnenda aastapäeva puhul mullu mais külastas kontserni pärija Majlen Fazer (vasakul) ettevõtte Tallinna leivatehast. Foto: Liis Treimann

Töökäte puuduses vaevlevad Eesti toiduainetööstused ootavad Fazeri Tallinna leivatehasest järgmise aasta kevadel koondatavaid töölisi avasüli.

Ehkki Fazer Grupi pagaritööstuse juhi Petri Kujala sõnul polnud kõrged palgad Tallinna leivatehase suretajaks, nimetas Fazer Eesti juht Riina Aamisepp just palgasäästu määravaks Eestist lahkumisel. Fazer teatas, et koondab kaheksa kuu jooksul 95 töötajat, sest sulgeb leivatehase.

«Tallinnas on tööjõukulud märkimisväärsed ja see on üks põhjus, miks otsustati tootmine üle viia naaberriikidesse,» ütles Aamisepp. «Lätis ja Leedus võidetakse palkadelt hinnanguliselt 15–20 protsenti.»

Fazeri Balti riikide turundusjuhina jätkav Aamisepp ei soovinud samas avaldada oma ettevõtte palku. Kuid teiste pagaritööstuste sõnul jäävad kuutasud sõltuvalt ametikohast 600–1000 euro vahele.

Tallinnas veel aprilli lõpuni töötav Fazeri leivatööstus on ettevõtte Balti riikide tehastest vanim ja seadmete võimsus kõige väiksem. «Siin oleks vaja teha suuri investeeringuid, mida meie teistes Baltikumi leivatööstustes pole vaja teha,» selgitas tootmise Ogresse ja Kaunasesse kolimise põhjuseid Kujala.

Fazeris kuni paarkümmend aastat truult töötanud leivameistritele mõjus Soome peakorteris langetatud sulgemisotsus nii suure pettumusena, et firma juhtkond ei soovinud neid ajakirjanikega kokku lasta. Kuid võib juhtuda, et suurem osa tehaserahvast ei pea mõne kuu pärast uude töökohta sõitmiseks isegi senist bussiliini vahetama.

«Kõik, kes Fazeris töötavad, võiksid meie poole pöörduda,» ütles Fazeri naabruses Kadaka teel tegutseva Leiburi juhatuse liige Asso Lankots.

«Meil tuleb kaadri voolavust ette igas kuus viis kuni kümme inimest. Kevadeks saaksime niimoodi enamiku Fazerist ära saadetavaid inimesi enda juurde võtta, sest vajame töötajaid alates lihttöölistest kuni keskastme juhtideni.»

Soome Vaasan Gruppi kuuluv Leibur, mis ekspordib 40 protsenti toodangust, kiirustas avalikkusele kinnitama, et hoolimata Fazeriga sarnasest tootmisstruktuurist ja Soome omanikest ei kavatse ettevõte Eestist lahkuda.

«Ettevõttel pole plaane Eesti tootmist mujale kolida ega kärpida ning eestimaist leiba-saia saab poest ka edaspidi,» rõhutas Lankots. Saku õlletehas oleks valmis kevadel vastu võtma sada Fazeri töötajat, kui nende ametioskused ja tahtmised pruulikoja soovidega kokku langevad.

«Kevadel õlletehase töömaht tõuseb ja me võtame suurel arvul tähtajalisi töölisi. Kuid tänu Carlsbergi kontserni tellimustele viimasel ajal meie tootmise kõrghooaeg üha pikeneb ning pingutame selle nimel, et ka tähtajalisi töölisi tehasega pikaajaliselt siduda,» rääkis õlletehase personalijuht Ave Kala.

«Tänavu pidime tooma hooajatöödele näiteks tõstukijuhte Carlsbergi Bulgaaria ja Serbia tehastest, sest kohapealt polnud inimesi võtta.» Saku õlletehas ootab tööle pakendajaid, liinioperaatoreid, komplekteerijaid ja tõstukijuhte ning lubab vajadusel inimesed ka ümber õpetada.

Suures rahvusvahelises kontsernis töötamine tähendab Saku õlletehase töölistele võimalust, et neid komandeeritakse soovi korral samuti mõnda Carlsbergi kontserni tehasega välisriiki õlleteo hooajatöödele.

«Pole välistatud, et meie töötajad satuvad tulevikus lühiajaliselt näiteks Serbiasse või Bulgaariasse,» lausus Kala.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul võis Fazeri tootmisüksuse Eestist lahkumise põhjustada ebaõnnestunud maksupoliitika. «Äris pole emotsioone ja ettevõtja arvestab kõiki pisiasju, mistõttu võisid just kõrged tööjõumaksud Fazeri Lätisse ja Leetu kolima sundida,» rääkis Potisepp.

Eesti tarbijad peavad Potisepa sõnul leivaturul 15-protsendilise osaga Fazerit selgelt välismaiseks firmaks, kuid ostavad ettevõtte tooteid ennekõike kõrge kvaliteedi tõttu.

«Fazeri toodete puhul ostetakse pigem maitset, mitte päritolu, mistõttu tema lahkumine turul suuremat segadust ja ümberjagamist kaasa ei too,» selgitas Potisepp.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles