Koda: 9 ettepanekut tööjõupuuduse leevendamiseks

Mait Palts
, Eesti Kaubandus-tööstuskoja peadirektor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Foto: Toomas Tatar

Majandus24 palus Kaubandus-Tööstuskoja juhil Mait Paltsil teha ettepanekuid Eestis probleemiks tõusnud tööjõupuuduse lahendamiseks. Tema sõnul imerohktu pole, sest muidu oleksid paljud teised riigid selle juba ammu avastanud, kes samade probleemidega silmitsi on olnud juba aastaid.

Et tööjõupuudust leevendada tulebki rakendada erinevaid meetmeid koos. Mõned annavad lühiajaliselt tulemuse, kuid mitmete tegevuste mõju võib avalduda alles 10  aasta pärast ja nende koos rakendamine on tulemuslik.

Tegevused, mis aitaksid leevendada tööjõupuudust:

• Töövõimereform, mille idee on aidata aktiivselt tööhõivest väljas olevaid isikuid tööturule tagasi.

• Tänaste töötute koolitus ja ümberõpe, kuid samuti töötavatele (tööturul riskirühma kuuluvad isikud, kelle puhul võib esineda suurem risk töö kaotamiseks) inimestele täiendkoolitusvõimaluste pakkumine, mille eesmärgiks ei oleks pelgalt uue oskuse õpetamine, vaid ka reaalne kvalifikatsiooni tõus.

• Innovatsiooni toetamine nii tehnoloogias kui protsessides. Uute tehnoloogiate pealetung on maailmas kiire ning kulgeb meist paljuski sõltumatult. Et sellega sammu pidada või mööda astuda on vaja investeerida nii seadmetesse kui inimestesse ning kumbki ei ole odav. Seega on riigi tugi siin väga vajalik.

• Tark ja läbimõeldud migratsioonipoliitika on kindlasti see, mida saab ja tuleb kasutada. Sellest tuleb aga rääkida avatult ja faktipõhiselt. Võib juhtuda, et kunagi peame rääkima näiteks ka välismaalt haiglaõdede palkamisest, kuid hetkel, rääkides võõrtööjõust, peavad ettevõtjad silmas siiski kõrgete või spetsiifiliste oskustega inimesi, keda meil lihtsalt ei ole ning sageli isegi ei koolitata. Reeglina tuleb neid niigi siia meelitada, nad ei oota meil piiri taga järjekorras. Suhtena Eesti elanikesse, käib jutt vaid null koma midagi protsendist, tähtajalise tööloaga töötajatest, kes enamasti mingi aja pärast Eestist uuesti lahkuvad.

• Eraldi teemana on oluline ka õpirände parem ärakasutamine.

• Tööjõuvajaduse ja oskuste parem planeerimine ning nende vajaduste ulatumine haridussüsteemi peaks tagama omakorda selle, et haridussüsteemist tööturule sisenedes oleks inimesel juba baasoskused sellised, mis võimaldaksid rakendust leida.

• Eestist maailma nii tööle kui õppima läinud inimestega sideme hoidmine ja võimaluste loomine neile tagasitulekuks ja eneseteostuseks Eestis on samuti hästi oluline.

• Kindlasti tuleks efektiivsemaks muuta veelgi ka avaliku sektori toimimist ning ka sealt vabanev ressurss on võimalik suunata erasektorisse. See on paratamatu, sest pikaajaliselt on keeruline kujutada ette majanduskasvu, kui erasektoris hõivatute arv väheneb ning avalikus sektoris püsib samal tasemel või kasvab.

• Kindlasti on erinevaid meetmeid veelgi. Kvaliteetne haridus on kindlasti üks neist.

Tööjõumahukate tegevuste Eestist välja viimisest on palju räägitud, kuid palju ei ole suudetud neid valdkondi leida, mida siis massiliselt välja peaks viima või mida meil üldse vaja ei oleks. Ka täna lasevad ettevõtjad ju üksjagu vajalikke tooteid teha mujal, kus palgatase veelgi odavam ning see trend on kindlasti kasvav. Küsimus on lõpuks aga selles, kuidas kallimat ja suuremat lisandväärtust tootvat tootmist üldse Eestis hoida ja juurde luua.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles