Ametiühingud: tööjõud peab olema võimeline liikuma palju suuremas mahus
/nginx/o/2017/05/25/6708353t1h9b98.jpg)
2. september 2014, 17:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütles Majandus24 palvel tööjõupuudusele lahendusi pakkudes, et võti peitub kiires ümberõppes.
Meie esimene eelistus on tagada, et töötuks jäänud inimesed sobiksid olemasolevatele vabadele töökohtadele. Kahjuks pole võimalik, et kangrust saaks kohe IT-guru.
Kokkuvõttes tähendab see aga, et tööjõud peab olema võimeline liikuma palju suuremas mahus kui siiani. Piltlikult: süsteemihaldur õpib programmeerijaks, bussijuht õpib ümber süsteemihalduriks ja kangrust saab ümberõppe käigus bussijuht.
Tänapäeva ei sobi enam mudel, kus inimestel on üks amet elu lõpuni. Tunnistame, et siiamaani on liiga vähe toetatud uue ameti omandamist. Ametiühingud teevad selle olukorra muutmiseks pingutusi. Oleme seda meelt, et toome väljast selliseid tippspetsialiste, kes aitavad majandusel järsult areneda. Lihttööd on mõistlik viia sinna, kus odavat tööjõudu rohkem leidub. Meie eesmärk - Eestist peab saama kõrgete palkade kodumaa.
Täna tegeleb Töötukassa inimeste tööleaitamisega, aga koolituste eelarve on alatäidetud, sest inimestel õnnestub tööd leida ilma koolituseta. 5-10 aasta pärast väldiks sama stsenaariumi kordumist õieaegne ümberõpe.
Oleme jõudnud Töötukassas järeldusele, et kindlasti on vaja luua ennetav täiend-ja ümberõppesüsteem, kuid ei arva, et see on täna Töötukassa missioon. Kus ja kuidas see peaks käivituma, seda praegu arutame erinevate institutsioonidega. Eesmärk on töötaja väärindamine kõrgemale palgale. Täiendõppe puhul leiame, et korralik täiendõpe vähemalt kord 5 aasta jooksul oleks tarvilik.