Sertifikaadiomanikud taotlevad riigikohtult VEB fondi otsuse ümbervaatamist

Aivar Õepa
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vandeadvokaat Indrek Leppik.
Vandeadvokaat Indrek Leppik. Foto: Peeter Langovits

VEB fondi sertifikaadiomanikud taotlevad riigikohtult VEB Fondi kohtuasjas kaks aastat tehtud otsuse ümbervaatamist ning 20,5 miljonit dollarit pangast väljavõtnud inimese nime.

Oktoobri alguses arutab riigikohus sertifikaadiomanike teistmisavaldust ehk taotlust varem tehtud otsuse uuesti läbivaatamiseks uute asjaolude ilmnemise tõttu. «Küsimus on, kas riigikohus leiab, et asja uuesti läbivaatamiseks on alused olemas. Meie arvates on,» ütles sertifikaadiomanike esindaja, advokaadibüroo Glimstedt juhtivpartner Indrek Leppik.

2012 aastal tegi riigikohus otsuse, et VEB Fondi sertifikaatide omanikel pole alust riigilt õiglast hüvitist nõuda. «Taotleme nüüd selle varasema otsuse tühistamist, arvestades uusi asjaolusid, mis on selgunud riigikontrolli ja riigikogu komisjoni uurimise käigus,» ütles Leppik.

Leppiku sõnul on riigikohtu 2012 aasta otsus ja kaks aastat varasem ringkonnakohtu otsus vastukäivad ses osas kuidas peaks riik sertifikaadiomanikele kahju hüvitama. «See on üks kummaline olukord: ringkonnakohtu otsus, kus riigil on kohustus leida uus meede sertifikaadid kompenseerida, on jõustunud. Aga riigikohtu otsus seda miskipärast ei arvestanud,» rääkis Leppik.

Lisaks taotlevad sertifikaadiomanikud, et riigikohus tuvastaks isiku või isikute nime, kes sai kätte VEBist äriühingu TSL International nõude abil väljavõetud raha: 20,5 miljonit USA dollarit. «Riigikogu komisjoni raporti avalikustamisel teatati, et see info on Kaitsepolitseil olemas, kuid see on riigisaladus. Kohtumenetluses on võimalik dokumente riigisaladuse alt vabastada, seda taotlemegi,» ütles Leppik.

VEB Fondi sertifikaadiomanike taotlus on esitatud ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuid veel pole teada, kas kohus asja menetleda võtab. «Poolteist aastat ootame. Inimõiguste kohtuga ongi raske ennustada — teinekord nad reageerivad kiiresti, teinekord peab pikalt ootama,» sõnas Leppik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles