Riigieelarve kõneluste põhiküsimuseks saab riigitöötajate palgatõus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sularaha
Sularaha Foto: SCANPIX

Täna esimest korda ühe laua taga järgmise aasta riigieelarvet arutava valitsuskabineti proovikiviks kujuneb see, kuidas jaotada riigitöötajate palgatõusud.

Koalitsioonilepinguga on Reformierakonna ja sotside liit lubanud lisapalka õpetajatele, kultuuritöötajatele ja siseturvalisuse valdkonna ametnikele. Samuti on palkade tõstmiseks paisutatud haigekassa eelarvet. Kui suur palgafondiks jagatav summa olema saab ja kas see jaotatakse ära võrdselt nagu tänavu, pole rahandusminister Jürgen Ligi sõnul veel selge.

Oma seisukoha raha jaotamise suhtes esitab lähiajal rahandusministeerium. Küll aga on Ligi sõnul selge, et üle järgmise aasta oodatava keskmise palgatõusu ehk kuue protsendi saab palgatõus küündida vaid juhul, kui mõni ministeerium ise oma haldusalas selleks lisaraha leiab. See võiks juhtuda näiteks hariduse või sisekaitse valdkonnas, kus Ligi sõnul on veel optimeerimisruumi.

Siseminister Hanno Pevkur tõdes, et sisejulgeolekus töötavate inimeste palk kindlasti tõuseb, aga vaidlus selle suuruse üle on praegu üks keerulisemaid. «Eesmärk on üks: liikuda politsei palgaga Eesti keskmisele palgale lähemale. Viimane kvartal näitas aga, et üldine keskmine palk on päris kõvasti tõusnud, ja see kindlasti raskendab meie eesmärki,» ütles Pevkur.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on koalitsioonis olemas sisuline kokkulepe tagada järgmisest aastast tasuta koolilõuna 22 000 gümnasistile, mis läheb maksma üle kolme miljoni euro.

Samuti ollakse ühel meelel ülikoolide tulemusstipendiumite kahekordistamises, mille eest tänavu maksab ministeerium, kuid järgmiseks aastaks vajalikud 900 000 eurot peaks tulema juba riigieelarvest. Ossinovski sõnul esitas ta rahandusministeeriumile ka lisarahataotlused doktorantide sotsiaalsete garantiide parandamiseks.

«See on ühelt poolt see, et doktoranditoetuse pealt saaks hakata arvestama vanemahüvitist ja pensionistaaži, teisest küljest, et me saaks doktoranditoetust ka tõsta,» kirjeldas haridusminister. Kuigi lisaraha vajatakse kolm miljonit eurot, tuleb kaks sellest riigile maksude näol tagasi.

Samuti näeks Ossinovski meeleldi lisaressursse IT-akadeemiale, et rahastada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekavu ja erialastipendiume. Neljas taotlus puudutab teaduse andmebaaside ja teadlaste väliskoostöö rahastamist. «Siin meil läbirääkimised käivad. Me läheneme ratsionaalselt ja realistlikult, väga suuri numbreid ei kirjuta,» lubas Ossinovski.

Teine lugu on õpetajate palkadega, mille jaoks lisapalgafondi eraldamine on kirjas ka koalitsioonileppes. Kui palju õpetajate palk järgmisel aastal tõusta võiks, on Ossinovski sõnul aga keeruline öelda, sest lõviosas koolides ei tule palgatõus otse, vaid kohalikele omavalitsustele antava haridustoetuse kaudu. Sealt omakorda soovivad tänavu palgalisa veel koolidirektorid ja uue otsusena võib sellest finantseerida ka tugispetsialiste.

«Kui palju tõuseb järgmisel aastal õpetajate palk, sõltub otsustest selle haridustoetuse jagamisest,» ütles Ossinovski. Need põhimõtted omakorda peaks selgeks vaieldama uue seadusega, mis peagi valitsusest riigikogule menetlemiseks saadetakse.

Kultuuriminister Urve Tiidus ütles, et tema kaks põhilist taotlust rahandusministrile puudutavad riigieelarvest palka saavate kultuuritöötajate palgatõusu ning lisaraha laste- ja noortespordi treeneritele, kes viiakse stipendiumitelt üle töötasustamise süsteemile. Kui suure palgakasvu kultuuritöötajad saada võiks, Tiidus avaldada ei soovinud. Küll aga on koalitsioonilepingus sätestatud, et tõus peaks olema võrdne haridustöötajate palgatõusuga.

Täna minnakse valitsuskabinetis eelarvearuteluga edasi. Kõigil ministritel on hulk lisataotlusi ja nüüd vaadatakse võimalike lisakatteallikate poole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles