Loe, mida prognoosib rahandusministeerium Eesti majandusele

Kadri Hansalu
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi.
Rahandusminister Jürgen Ligi. Foto: Toomas Huik

Rahandusministeeriumi täna avaldatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 0,5 protsenti ja 2015. aastal 2,5 protsenti.

Majanduskasvu toetab ennekõike sisetarbimine. Ekspordi kasv hakkab selle aasta teisel poolel kiirenema, kuid import kasvab ekspordist kiiremini. Kolmel järgmisel aastal on oodata ekspordi kasvu kiirenemist, kuid ka sisenõudluse tugi püsib kindel. Aastaks 2016 on oodata majanduskasvu kiirenemist 3,5 protsendini.

Rahandusministeerium on 2014. aasta majanduskasvu prognoosi võrreldes kevadise prognoosi põhistsenaariumiga alandanud, arvestades esimese poolaasta nõrku reaalkasvu näitajaid ja halvenenud tulevikuväljavaateid. Prognoosis on arvestatud ka Venemaa kehtestatud impordikeeluga toiduainetele, kuid piirangute otsene ennustatav mõju on siiski mõõdukas.

Keskmine palk kasvab tänavu prognoosi järgi 6 protsenti ja püsib selle lähedal ka järgmisel aastal. Nõudluse paranedes ja ekspordipartnerite nominaalkasvu taastudes võiks järgnevatel aastatel palga nominaalkasv veidi kiireneda, inflatsiooni arvestav palga reaalkasv aga aeglustub veidi. Seni on palgatulu kiiret reaalkasvu toetanud langevad impordihinnad. Kiire kasvu jätkumine eeldab tulevikus tootlikkust tõstvaid investeeringuid, mis peaksid järgmisel aastal kiirenema.

Tarbijahindade kasv aeglustub tänavu prognoosi järgi 0,3 protsendini ja 2015. aastal taas kiireneb 1,9 protsendini ning 2016. aastal 2,5 protsendini. Inflatsioon hakkab sügisel kiirenema energiahindade languse pidurdumise ning toiduainete kallinemise tõttu.

Eratarbimise suhteliselt kiire kasvutempo sellel aastal mõnevõrra aeglustub 3,6 protsendini. Eratarbimise kasv püsib suhteliselt kiire vaatamata palgatulu kasvu aeglustumisele. Tarbijakindlus on püsinud kõrge, seda toetab töötuse vähenemine. Aeglustunud inflatsioon aitab hoida sissetulekute ostujõudu. 2015. aastal kasvatab netosissetulekuid lisaks tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse alandamine, mis võimaldab eratarbimise 3,8-protsendilist kasvu.

Sarnaselt eelmise aastaga jääb investeeringute tase tänavu tagasihoidlikuks ning võib pöörduda langusesse. Ettevõtete investeeringuid hoiab tagasi endiselt madal nõudlus toodangu järele ja valitsussektoris süsinikdioksiidikvoodi müügituludest finantseeritavate projektide vähenemine. Elanike eluasemeinvesteeringute maht on aegamööda kasvamas ning toetab ehitusturgu. Oodatav välisnõudluse paranemine peaks 2015. aastal viima ettevõtete investeeringud taas selgele kasvule.

Sel aastal võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi kaheprotsendilist kasvu. Kasvu veab tugev teenuste eksport, lisaks võib oodata kaubaekspordi suurenemist aasta teisel poolel. Välisnõudlus hakkab taastuma 2015. aastal ning Eesti ettevõtete kasvuvõimalusi avardab Soome majanduse aeglane kosumine. Ekspordi kasv kiireneb, ulatudes 2015. aastal 3,5 protsendini. Sisenõudluse ja ekspordile suunatud tootmiseks vajaliku sisseveo tõttu kiireneb lähiaastatel kaupade ja teenuste impordi kasv, jäädes ekspordist mõnevõrra kiiremaks.

Tööpuuduse määr jätkab prognoosi järgi langemist, kahanedes tänavu 7,5 protsendile, tuleval aastal 6,8 protsendile ja järgnevatel aastatel soodsate majandusarengute puhul 6 protsendi lähedale. Seni on vaatamata tööealise elanikkonna vähenemisele nii tööjõus osalemise kui ka hõive määr kriisist taastudes kasvanud. Kuid rahvaloenduse andmetele toetudes võiks alates 2016. aastast hõivatute arv kiirenevas tempos väheneda, mis piirab ka Eesti majanduskasvu.

Maksulaekumiste tase püsib prognoosi järgi üldiselt hea vaatamata tagasihoidlikule majanduskasvule. 2014. aasta maksukoormuseks kujuneb prognoosi järgi 33,3 protsenti SKP-st ning see püsib stabiilne kuni 2018. aastani. Lähiaastate planeeritavad maksumuudatused vähendavad tööjõu maksukoormust ning seda tasakaalustab kaudsete maksude parem kogumine.

Valitsussektori võlakoormus ületab 2014. aastal ligikaudu 1 protsendi võrra SKP-st reservide taset ning ulatub 9,9 protsendini SKP-st. Järgnevatel aastatel puudub riigikassal rahavoogude põhjal otsene vajadus laenuraha kaasata ning võlakoormus väheneb 2018. aastaks 8,2 protsendini SKP-st, seejuures Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) mõju moodustab sellest ligikaudu veerandi. Seoses vajadusega finantseerida eelarvepuudujääki kasvab prognoosi kohaselt kohalike omavalitsuste nominaalne võlakoormus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles