Swedbank langetas oluliselt Eesti majanduskasvu prognoosi
26. august 2014, 13:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kevadel prognoosis Swedbank Eestile selleks aastaks 1,8 protsenti majanduskasvu, siis täna langetas pank selle 0,8 protsendile.
Swedbanki teatel kasvab maailmamajandus sel aastal varem oodatust märksa aeglasemalt. Piduriks on euroala ebarahuldav majandusolukord ja mitmete arenevate turgude suur tasakaalustamatus. Majanduse juhtivindikaatorid, sealhulgas ostujuhtide indeks (PMI) annavad küll märku eesootavast majanduskasvu kiirenemisest, samas kui mitmed majandusnäitajad on üsna vastuolulised. Järgmisel aastal ootame majanduskasvu paranemist, mis saab aga riigiti olema ebaühtlane ning on ohustatud negatiivsetest riskidest.
«Ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu ja impordinõudluse väljavaade on halvenenud, mis piirab lähiajal meie majanduskasvu kiirenemist. Sel aastal kasvab Eesti majandus 0,8 protsenti. Maailma ja meie kaubanduspartnerite majandusolukorra aeglane paranemine järgmisel aastal annavad aga võimaluse ekspordikäibe kasvatamiseks, mis omakorda eeldab investeeringute suurendamist. See kiirendab järgmisel aastal Eesti majanduskasvu 2,3 protsendini ja 2016.aastal 3 protsendini. Geopoliitilised pinged, eriti nende võimalik eskaleerumine, meie regioonis on tõsiseks ohuks majanduskasvu paranemisele,» selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kuigi suvised deflatsiooninumbrid asenduvad sügisel Mertsina hinnangul taas hindade tagasihoidliku tõusuga, ulatub aasta kokkuvõttes hinnakasv sel aastal vaid 0,3 protsendini.
«Venemaale toiduainete ekspordipiirangute tõttu alanevad eesoleva aasta sügis-talvel osade toidukaupade hinnad. Sel aastal mõju avaldanud mitmed ühekordsed tegurid järgmisel aastal taanduvad, lisaks hakkab euro nõrgenemine kasvatama importkaupade ja -teenuste hindu. Kuigi toidutoorme hinnad maailmaturul järgneval paaril aastal tõusevad, hoiavad Venemaa turu piirangud Eestis toiduainete hinnakasvu taastumist järgmisel aastal tagasi,» märkis Mertsina. «Tööjõukulude kasv kiirendab enamike teenuste hinnakasvu, samuti kergitavad hindu erinevate aktsiisimaksude kasvud. Hinnakasv kiireneb järgmisel aastal 2,5 protsendini, ülejärgmisel aga 2,7 protsendini.»
Tema sõnul eelmisel aastal järsult kiirenenud palgakasv aeglustub veidi. «Ettevõtted on oma tööjõukulude ohjeldamiseks hakanud üha enam piirama töötajate arvu suurendamist. Samas on nende kasumlikkus alanenud. Töötajate arvu vähendamine oleks tööjõupuuduse tingimistes aga väga raske valik,» leidis Mertsina. Tema sõnul hakkab see üha enam seadma piire nii palkade tõstmisele, kui ka tööpuuduse edasisele vähenemisele.
Tööpuuduse kiiret vähenemist pidurdab Mertsina hinnangul jätkuvalt ka see, et paljude tööotsijate kvalifikatsioon ei vasta tööandjate vajadustele. Seetõttu tuleks tõsisemalt tegeleda töötute kvalifikatsiooni tõstmisega või nende ümberõppega, samuti viia ellu selliseid tööturureforme, mis aitaksid suurendada tööjõus osalemise määra.
«Inflatsiooni kiirenemine järgmisel ja ülejärgmisel aastal pidurdab palga reaalkasvu veelgi. Sel aastal ligikaudu 6 protsendini ulatuv palkade reaalkasv aeglustub järgmisel ja ülejärgmisel aastal 3,5 protsendi lähedale. Koos tööhõive langusega piirab see kodumajapidamiste kasutatava tulu kasvu, mis omakorda kärbib eratarbimise suurenemist. Kuigi eratarbimine toetab nii sel, kui järgneval paaril aastal majanduskasvu kõige enam, toob investeeringute ja ekspordi mõju suurenemine majandusse parema tasakaalu,» lisas Tõnu Mertsina.