Venelased hakkavad taas dollareid madratsisse peitma

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa SKT kasv.
Venemaa SKT kasv. Illustratsioon: Pm

Majandussanktsioonid kuhjavad venelaste õlgadele raske koorma, kuid 1990. aastate kriisiga sarnanevat viletsust pole idanaabritel karta.

Uutes majandustingimustes peab riik hakkama püksirihma pingutama,» teatas Venemaa majandusarengu minister Aleksei Uljukajev eile intervjuus majanduslehele Vedomosti.

Ukraina-vastase agressiooniga mängis Venemaa ennast olukorda, kus halvad ajad ootavad ees nii ettevõtjaid kui ka tavainimesi. Lääneriigid lõikasid Venemaalt ära ligipääsu finantsidele ja tehnoloogiatele ja president Vladimir Putin keelas rahvale kvaliteetse ja suhteliselt odava lääne toidu.

Nafta, mis hoiab koos maagaasiga püsti Venemaa eelarvet, on hakanud odavnema. Kuigi prognoosid pole seni välja pakkunud nii dramaatilisi arve, mis iseloomustasid 1998. aastat, kui Vene kriisi haripunktis maksis naftabarrel 14 dollarit, võib ka langus 110 dollarilt 90 dollarile valusalt mõjuda.

Venelastele süngeid prognoose toetab näiteks Saksamaa valitsuse otsus garanteerida riigi mõjukaima energeetikafirma E.ON osalusega gaasiprojekti Kanadas. Kahe miljardi euro suurune riiklik programm näeb ette igal aastal 1,5 miljoni tonni veeldatud maagaasi (LNG) importimist, et vähendada Saksamaa sõltuvust Vene gaasist.

Nii Krimmi annekteerimine kui ka Gruusialt 2008. aastal vallutatud alad nõuavad jätkuvalt rahasüste, riigipalgalistele ja pensionäridele antud heaolulubadused võtavad oma. Samas on järsult vähenenud Venemaa eksport, ajalehe Kommersant andmetel kahanes eksport mai 44,3 miljardilt dollarilt juunis 40,7 miljardile. See seab Kremli ette vaid ebameeldivaid lahendusi, millest esimene on maksude tõstmine.

«Lääne finantssanktsioonid, mis lubavad Vene ärile vaid kuni kolmekuulisi krediite, sunnivad valitsust pumpama raha suurtesse infrastruktuuriprojektidesse, väikesed ja keskmised ettevõtted saavad aga kingituseks maksutõusu,» rääkis ettevõtja Raivo Vare.

«Maksutõus viib osa majandust tagasi halli tsooni, määravaks muutuvad sularahatehingud. Rahvas hakkab üha defitsiitsemaks muutuvaid sularahadollareid madratsitesse peitma, ehkki vihkab oma patriootilise meelestatuse tõttu neid kupüüre.» Kremli propaganda räägib meelsasti sellest, et toiduembargo abil hakkavad kodumaised põllumajandusettevõtted senisest rohkem toiduaineid tootma ja eurooplaste asemel tulevad teised importijad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles