Kaugtöökeskused toovad valgekraed maale
20. juuli 2010, 15:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaugtöökeskused edendavad uut moodi maaelu, tuues elanike arvu vähenemisega hädas olevatesse küladesse inimesed, kes ei tegele põllumajanduse ning muude maapiirkondadele tavapäraste tegevusaladega.
Kaugtöökeskused on inimeste elukoha lähedal asuvad ruumid, kus on tagatud tingimused töö tegemiseks ning kus võivad kasutustasu eest töötada korraga nii mitme ettevõtte ja asutuse töötajad kui ka vabakutselised inimesed. Vahel asuvad kaugtöökeskuste juures ka lastehoiud. Praegu tegutseb Eestis kolm kaugtöökeskuse nime kandvat asutust. Need asuvad Keila vallas Laulasmaa külas, Paides ning Kuusalu vallas tööstuspargis.
Lisaks on aga veel palju kohti, mis sisuliselt samuti toimivad kaugtöökeskustena, ütles Eesti kaugtöö ühingu arendusprojektide juht Kadri Seeder. Näiteks on kaugtöö ühingu andmetel Eestis üle 70 avatud internetipunkti, kus inimesed tööd teevad. Need asuvad peamiselt külakeskustes ja raamatukogudes.
Tekivad üha uued kaugtöökeskused
Peale selle valmistutakse veel mitmete kaugtöökeskuste avamiseks, näiteks Abja vallas ning Kuusalu vallas Kõnnu külakeskuses. Seeder on lähedalasuva Kalme küla elanikuna Kõnnu kaugtöökeskuse käivitamisse aktiivselt kaasatud. «Remont sai just valmis, mööbel on sees, sel nädalal peaks tulema internet, valve ja töötoolid,» rääkis ta.
«Ise olen pikalt kodus töötanud. Alguses on väga mõnus, aga mingil hetkel tahaks tõmmata piiri töö ja isikliku elu vahele,» selgitas Seeder kaugtöökeskuse vajalikkust.
«Olen hajaasustusega külas ja kokkusaamisvõimalusi siin elavate sarnaste inimestega eriti ei ole. Selle kaugtöö teema arendamisega olemegi hakanud suhtlema,» märkis ta.
«Mina nimetan seda uueks maaeluks. Inimesed, kes tegelevad maaelu jaoks mittetraditsiooniliste erialadega, töötavad pigem valgekraedena ning on teinud teadliku valiku, et tahavad maal rahulikumat, stressivabamat elu elada ja sinna kolinud, neil on ühine vajadus kodulähedase normaalse töökeskkonna järele, mida kaugtöökeskus pakub,» rääkis Seeder. «See võimaldab neil ka omavahel suhelda ning selle kaudu on tekkinud huvitavaid uusi algatusi, sest need inimesed on erinevatelt elualadelt ja erinevatest ettevõtetest. Sealt tekib mingi sünergia ka oma piirkonna arendamise mõttes.»
Aitavad töötust vähendada
Lisaks saavad kaugtöökeskused edendada tööhõivet. Näide sellest on kaugtöö ühingu ja partnerite korraldatav ning Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav projekt, mille eesmärk on parandada riskirühmade töötamise võimalusi.
Aastail 2009-2011 vältava projekti raames käivitatakse 5 piloot-kaugtöökeskust ja luuakse eeldused 10 kaugtöökeskuse tekkeks. Piirkondades, kuhu kaugtöökeskused luuakse, korraldatakse 15 koolitust kaugtöökeskuste võimalikele kasutajatele, kes on tööturul ebasoodsamas olukorras või sealt eemale jäänud. Koolitustel selgitatakse muuhulgas, kuidas kaugtöö kaudu leida endale piirkonnast väljaspool töötamise võimalusi.
Ka tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis peab kaugtöökeskuste tekkimist Eestis positiivseks. Tema sõnul liigub kogu arenenud maailm kaugtöökeskuste loomise suunas. Tänu neile saavad näiteks äärelinnades elavad inimesed heades töötingimustes töötada oma kodu lähedal ega pea keskusesse tööle sõitma, kulutades aega ja raha ning tekitades liiklusummikuid.
Enamik Eesti kaugtöökeskusi on seni rajatud kaugtöökeskuse ühingu algatusel ja Euroopa Liidu abirahade toel ning tegutsevad mittetulundusühingutena. Mujal maailmas, näiteks Hollandis on kaugtöökeskused harilikult äriühingud. Samas Hispaanias areneb kaugtöökeskuste võrgustik erasektori ja kohalike omavalitsuste koostöös ning Šotimaal on suurem roll just omavalitsustel.
Omavalitsuste roll võiks suurem olla
Seeder usub, et enamik Eesti kaugtöökeskusi muutub mittetulundusühingutest ajapikku ettevõteteks. Mittetulundusühingu kaugtöö ühing roll on aga olla neile katusorganisatsiooniks, mis teeb kaugtöö alast teavitustööd ja koolitusi. Ühingul on kavas hõlmata ka sellised kaugtöö tegemise kohad, mis kaugtöökeskuse nime ei kanna, näiteks avatud internetipunktid, kus inimesed töötamas käivad, ning inkubaatorid, mis rendivad pinda mikroettevõtetele.
Olulist rolli kaugtöö edendamisel näeb Seeder aga ka omavalitsustel. Praegu on tema sõnul kaugtöö valdkonnaga tegelemine avalikus sektoris killustunud kohalikust elust kaugete riiklike asutuste vahel ning omavalitsustel pole motivatsiooni sellega tegelda. «Kui oleme käinud üle Eesti erinevates kohtades kaugtööst rääkimas, siis on jäänud mulje, et omavalitsused ei suhtle omavahel väga palju, nagu natuke konkureerivad ja kõik on väga poliitiline,» tõdes Seeder.
Ta tõi eeskujuks Välis-Hebriidide saarestiku on Šotimaa looderannikul. See kahaneva ja vananeva rahvastikuga probleemne ala on erasektori ja kohaliku omavalitsuse koostöös sadade kaugtöökohtade loomise toel arenenud konkurentsivõimeliseks piirkonnaks.