Koda: Venemaa sanktsioonid on negatiivset mõju avaldanud viiendikule küsitletud ettevõtetest

Kaubanduskoda viis oma liikmete seas läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli selgitada välja, millist mõju on Venemaa sanktsioonid avaldanud Eesti ettevõtetele ja milline on mõju lähitulevikus.

Põllumajandus- ja toidusektori kõrval on sanktsioonide otsest mõju juba tunda saanud logistika ja transpordi valdkond — viimastel nädalatel on oluliselt vähenenud autotransport Venemaa suunal.

Veidi üle poole küsitluses osalenud ettevõtjatest kinnitas, et Venemaa sanktsioonid ei ole neile otsest mõju avaldanud. Samas leidub Eestis ka üksikuid ettevõtteid, kes on juba saanud või loodavad tulevikus saada kasu praegusest välispoliitilisest olukorrast. Näiteks on Eesti ettevõtete kliendid saanud Venemaalt täiendavaid tellimusi, sest meie idanaabri ettevõtted ei saa enam Ida-Ukrainast vajalikku tööstustoodangut. Piiriäärsetel aladel tegutsevad ettevõtjad loodavad, et toidukaupadele kehtestatud impordikeeld toob senisest rohkem Vene inimesi Eesti poodidesse.

Küsitlusele vastanud ettevõtjad on pigem mures Venemaa sanktsioonide kaudse mõju pärast. Ligi 60% vastanutest leidis, et on juba praegu tunda saanud sanktsioonide kaudset mõju või arvavad, et negatiivne mõju avaldub lähitulevikus. Ettevõtjad peavad tõenäoliseks, et nende kliendid vähendavad eksporti Venemaale ning seeläbi vähenevad ka tellimused Eesti ettevõtetelt. Ekspordi vähenemise peamiseks põhjuseks ei peeta kehtestatud sanktsioone, vaid pingelist välispoliitilist olukorda ning rubla nõrgenemist. Küsitluse tulemused näitasid, et lisaks toiduainetele (eelkõige kala- ja piimatooted) on teatud ettevõtetel juba vähenenud näiteks ehitusmaterjalide ja tööstuskaupade tellimused. Vastanute hinnangul võib pingeline olukord vähendada ka Venemaa transiiti läbi Eesti ning tõenäoliseks peetakse negatiivse mõju avaldumist turismisektorile.

Küsitluse tulemuste järgi saab kaubanduskoja hinnangul öelda, et ettevõtjad, keda Venemaa sanktsioonid on juba otseselt või kaudselt mõjutanud, on otsimas uusi turge oma toodangu eksportimiseks (30% vastanutest). Lisaks plaanitakse teha muudatusi oma toodete portfellis (22%) ning vähendada tootmismahtu (19%).