Kiirlaenuvõlglaste arv on sel aastal kasvanud 1200 võrra
7. august 2014, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja taristuminister Urve Palo tutvustas täna valitsuskabineti nõupidamisel kiirlaenuturu korrastamise hetkeseisu ja tõdes, et kiirlaenuvõlglaste arv aina kasvab.
«Kiirlaenude teema on ühiskonnas jätkuvalt väga valulik ning selge on, et probleem iseenesest ei lahene,» ütles Palo. «Raskustesse sattunud inimeste arv kasvab ja on aasta algusega võrreldes suurenenud enam kui 1200 inimese võrra. Maksehäireregistri andmetel oli juuli lõpus kiirlaenude alusel tekkinud maksehäired 35 975 isikul. See on rohkem, kui elab inimesi näiteks tervel Saaremaal.»
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud analüüsi ja ettepanekute alusel andis valitsus kevadel ülesanded neljale ministeeriumile. Palo sõnul on tal hea meel, et vajalikud seadusemuudatused on töös. «Kui kõik need muudatused teoks saavad, võime öelda, et seni nö metsikult tegutsenud kiirlaenuturg on oluliselt korrastatum, seal toimetavate ettevõtete üle tehakse järelevalvet ning ka tarbijal on lihtsam oma otsuseid läbimõeldult teha,» lausus ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on valmis saanud reklaamiseaduse muutmise eelnõu, mis kehtestab tarbijakrediidi reklaamidele piirangud info kohta, mida reklaam sisaldada võib ja keelustab laenutoodete reklaami televisioonis, raadios ja internetis. Seni on seaduses öeldud, et reklaam ei tohi ahvatleda laenu võtma, mis tõi kaasa palju rikkumisi ja vaidlusi. Eelnõus kirjeldatakse täpselt, mis infot reklaamis anda võib ning midagi enamat seal olla ei tohi. Teiseks keelab eelnõu tarbijale rahasummana kätte antava krediidi (välja arvatud eluasemelaenud) reklaamimise televisioonis, raadios ja internetis.
Justiitsministeeriumil on valminud eelnõu, millega seatakse tarbimislaenude krediidikulukuse määrale ülempiir. Eelnõu järgi ei tohi tarbijalaenu krediidikulu olla suurem kui kolmekordne Eesti Panga avaldatud keskmine tarbijalaenude kulukus. Näiteks juunis oleks see olnud 96,9 protsenti. Teiseks ei saa selle eelnõu järgi enam tarbijakrediidilepingute vaidlusi lahendada eraõiguslikus vahekohtus. Samuti on justiitsministeeriumil töös eelnõu, millega seatakse ülempiir kohtuvälistele sissenõudmiskuludele ja kaalutakse tarbijalt nõutava viivise regulatsiooni täpsustamist.
Rahandusministeeriumil on valmimas esimene versioon eelnõust, millega kehtestatakse tarbijakrediidi valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele tegevusloakohustus ja tuuakse nad Finantsinspektsiooni järelevalve alla.
Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eelnõu, millega seatakse miinimumnõuded võlanõustamisteenusele, et ühtlustada teenuse kvaliteeti erinevate teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste lõikes. Samuti jätkab sotsiaalministeerium struktuurivahendite toel võlanõustamisteenuse osutamise toetamist vähemalt kuni aastani 2018.
Kiirlaenuturul tegutseb üle saja ettevõtja, kelle välja antavate laenude maht on viimasel kolmel aastal kasvanud keskmiselt 30 protsendi võrra aastas. Kiirlaenuandjate rakendatavad intressid ja krediidikulukus on pankade tarbimislaenudega võrreldes olulised kõrgemad. Ligi kolmandik laenudest ei laeku tähtajaliselt tagasi, mis viitab laenuvõtja maksevõime ebapiisavale hindamisele. Makseraskustesse sattunutest moodustavad enamuse töötud, miinimumpalgaga töötajad, toimetulekutoetuse saajad ja töövõimetuspensionärid. Kiirlaenuandjad ei kuulu praegu finantsinspektsiooni järelevalve alla.