Ettevõtjad hindavad puudega töötajate lojaalsust

ISS Eestis osalise tööajaga töötav koristusteenindaja Jaanus Lehiste saab vaatamata piiratud töövõimele ametis hakkama. Foto: Toomas Tatar

Praegune palgasüsteem ei motiveeri puudega inimesi töötama, leidis kurte palkav ehitusfirma Seve büroojuhataja Mare Enniste.

Puhastusteenuseid pakkuv ISS Eesti ja ehitusettevõte Seve on aastaid pakkunud tööd piiratud töövõimega inimestele, kuna nad on ettevõtjate sõnul kohusetundlikumad ja püsivamad kui täieliku töövõimega inimesed.

ISS Eestis töötab 25-aastane Jaanus Lehiste. Noormees käis ettevõttes eelmisel suvel praktikal ja asus sügisest koristusteenindajana tööle.

Lehiste läheb igal hommikul kell seitse ametisse, koristab kaks tundi ning läheb seejärel koju. Ta töötab kümme tundi nädalas. Töö meeldib noormehele väga ja mingeid äpardusi pole tal siiani ette tulnud.

Muutunud suhtluskultuur

Lehiste on üks ISS Eesti 200st piiratud töövõimega inimesest. 1700 töötajaga ettevõttes on mitmesuguseid erivajadusi. ISS Eesti personalijuht Helo Tamme tõi näiteks vaegnägijad.

Esialgu võib olla keeruline ette kujutada, kuidas saab peaaegu pime inimene koristamisega hakkama, kuid personalijuht kinnitas, et kui ühele vaegnägijast töötajale näidati ette, kuidas tuleb ruumi koristada, jäid talle kõik nurgatagused hästi meelde ning ta koristas ehk pareminigi kui teised töötajad.

Probleemidest on ISS Eesti õppinud eelkõige enda juhtide koolitamise vajalikkust. Tamme meenutas, kuidas kord jättis skisofreeniat põdev töötaja oma rohud võtmata, nii et tal tuli tööl olles peale haigushoog. Puhastusteenindaja jooksis objektil ringi ja keeldus isegi võtmeid ära andmast.

Ettevõtted on Tamme hinnangul aga mõistvad: «Klient pole ka öelnud, et ärge meile enam sellist töötajat saatke.» Ta lisas, et kliendid pigem tunnustavad puudega inimeste palkamist.

Seve Ehituse 83 töötajast 17 ehk viiendik on kurdid. Ettevõtte büroojuhataja Mare Enniste rääkis, et kui kurdid inimesed asusid nende ettevõttesse tööle, tekitas see mõningaid konflikte. Töötajate seas tekkis äparduste puhul hoiak «ah, kurdid tegid ja mida nad ka teavad», aga see läks Enniste sõnul kiirelt mööda, kuna ettevõte hakkas korraldama õppusi kurtide suhtlemiskultuuri kohta.

Näiteks õpetati kolleegidele, et ehitusobjektil töötades võib kurti inimest puudutada õlast või vilgutada tulesid, et ei peaks toa teise otsa minema. Lisaks suhtlevad töötajad väga palju mobiilisõnumite ja jooniste abil.

ISS Eesti tegevjuht Madis Kase ütles, et kui erivajadustega inimene välja koolitada, on ta püsivam töötaja kui täieliku töövõimega inimene, kellel on tööturul liikumiseks rohkem võimalusi.

Riigi tugi oodatud

Kase ei eita, et asjal on ka majanduslik külg – maksusoodustused, mis toetavad erivajadustega inimeste töölevõtmist. Kõige enam rõhutas ISS Eesti tegevjuht aga suurt tööjõupuudust, mis on tema sõnul viimase aja «kummitav tont». See tont ongi pannud ettevõtet otsima aina enam potentsiaalset tööjõudu – ka sellist, keda paljud teised ehk ei kaalu.

Enniste peab erivajadustega inimesi tööturule suunava töövõimereformi põhiliseks puuduseks seda, et teemaga tegelevad inimesed, kes puuetega inimeste probleemidest suurt midagi ei tea.

«Keegi mõtles välja, et piiratud töövõimega inimesel peab olema palk 640 eurot ja siis võtame kõik toetused ära ja inimene elab hästi ära,» kritiseeris Seve büroojuhataja.

Kui puudega inimene läheb tööle, hakkab tema töövõimetoetus reformi kava järgi vastavalt sissetulekule langema – esialgu plaanitakse selle vähendamist alates 640 euro suurusest sissetulekust.

Enniste leiab, et kui 640-eurosest palgast võtta ära 180-eurone toetus, siis polegi puudega inimesel põhjust tööle minna, sest osalise koormusega töötades ei saa ta lõppkokkuvõttes rohkem raha. «Kuskil on keegi arvutamisega hirmsasti puusse pannud,» lausus ehitusettevõtte esindaja.

Riigilt ootab Enniste eelkõige rohkem toetust: näiteks viie haiguspäeva kompenseerimist, mida tuleb erivajadustega töötajatele pakkuda. Samuti võiks riik tema sõnul tagada vajaduspõhised toetused – näiteks kurtidele viipekeeletõlkide palkamiseks. Praegu peab ettevõte maksma selle eest ise, nagu ka nutitelefonide eest, mis on kurtidega suhtlemisel hädavajalikud ja seega töövahendid.

«Motivatsiooniks on seda vähe, aga abiks siiski,» tõdes Seve büroojuhataja.