Ukraina sõdurite südameis on süttinud lootus

Kõikjal Ukrainas on patriootlikult meelestatud kodanikud asunud toetama armeed selle võitluses venemeelsete mässuliste vastu, kirjutavad Financial Timesi korrespondendid. Raha, relvade ja relvakandjate juurdevool on hakanud avaldama kogetavad mõju ka lahinguväljadel.

Aasovi vabatahtlik pataljon on viimase paari nädalaga jõudsalt paisunud. Kui üksus maikuus kokku pandi, oli neil ette näidata vaid 50 võitlejat. Täna on rivis üle 400 mehe.

Rusitš (26) on noormees Kiievist, kes pani oma nime Aasovisse kirja 23. juunil – «patriootlikel põhjustel». «Välisagressor on tunginud meie maale ning meil tuleb endid kaitsta,» selgitab Rusitš, kes parasjagu slovakist juhendaja käe all tulistamist harjutab.

Ida-Ukrainas näib olevat toimunud pööre. Alates juuli algusest on valitsuse väed teinud suuri edusamme, surunud mässulised minema mitu kuud viimaste käes olnud maa-aladelt, ning piiravad nüüd venemeelsete viimast «kindlust», piirkonna suurimat linna nimega Donetsk.

Enamiku lahingutest on võitnud regulaararmee, kuid vabatahlike pataljonide nagu Aasov, Dnepr, Donbass ja Aidar panus on olnud muljetavaldav. Kõik nad on osalenud ränkades konfliktides.

Ja nagu räägib Aasovi Pataljoni komandöri abi Oleg Odnoroženko, tuleb uusi vabatahtlikke järjest juurde – neid olevat juba piisavalt 20 pataljoni tarbeks. «Inimesed on nüüd moraalselt sõjaks valmis viisil, nagu nad seda varem ei olnud. Nüüd on selge, kellega meil tegemist on,» selgitab Odnoroženko.

Ukraina sõjaväeametnike sõnutsi on võit lähedal. Nagu sõnas sel nädalal staabiülem Viktor Muženko, võib terrorivastase operatsiooni aktiivne faas vähem kui kuu ajaga ühele poole saada.

Tegemist võib siiki olla soovmõtlemisega. Lääne ametnike andmetel on Venemaa reageerinud ukrainlaste edusammudele suurendades relvasaadetisi mässuliste käes olevatele aladele ning tulistades piiri tagant ukrainlaste positsioone.

Tänase seisuga on kodumaa eest langenud juba ligi 400 ukraina sõdurit. Väljavaadetest kõneledes on paljude toon tõsine. Nagu nendib Slovjanski vabastamisel osalenud 25-aastane Sergij, on Ukraina silmitsi tugeva vaenlasega: «Enamik kõige vihasematest vastupanijatest [Slovjanskis] olid Tšetšeeniast ja Venemaalt ja nad kasutasid moodsaimat Vene tehnikat, millist meie varustuses ei ole.»

Sergij on mures uudiste pärast, et relvade sissevedu Venemaalt on hoogustunud. «Kui see on tõsi, siis on teie šanss minuga veel kunagi vestelda null,» ütles ta.

Ukraina kaitseväe võitlusvaim on siiski tunduvalt tugevam kui konflikti alguses. Analüütikute hinnangul võttis Kiiev alguses mässu tõe pähe, pidades seda kohalikuks protestiks, mida kütsid põhjendatud kaebused. Seetõttu tõrguti ka tulistamast.

Nüüd, kus maskid on langenud ning Venemaa osalus paremini tõestatud, on Ukraina armee võitnud ka oma esialgse ebakindluse. «Viimase kolme kuuga on ukrainlased õppinud võitlema,» ütles Londoni mõttekoja Royal United Services Institute kaitseekspert Igor Sutjagin. «Ametivõimud on ühendanud käed ning nad võitlevad halastuseta.»

Kõige keerukam ülesanne Ukraina jaoks on nüüd mässuliste «väljakoukimine» Donetskist. Donetski ründamine tooks ilmselt kaasa hulgaliselt tsiviilohreid. See külvaks vihameelt linnarahva hinge ning võiks vallandada Venemaa vahetu sekkumise.