Eesti teadlaste mannekeenrobot plaanib revolutsiooni rätsepaäris

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja robotmannekeen.
Biorobootika professor Maarja Kruusmaa ja robotmannekeen. Foto: OÜ Massi Miliano

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi ja OÜ Massi Miliano robotmannekeeniprojekt pälvis Euroopa ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetussprogrammi Eurostars tähelepanu.

Tartu Ülikooli teadlaste ja OÜ Massi Miliano poolt arendatav biorobootika tehnoloogia võimaldab toota rätsepatootena istuvaid riideid hinnaga, mis on võrreldav odavama masstööstuse toodanguga ja seda viie kuni seitsme päeva jooksul.

Projekti arendamiseks loodetakse toetust saada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. Protsessi esimene etapp – rahvusvaheline hindamisvoor – on edukalt seljataga.

TÜ Tehnoloogiainstituudi vanemteaduri, TTÜ biorobootika professor Maarja Kruusmaa sõnul plaanitakse kaasatava toetusraha abil täiustada nii olemasolevat meesmannekeeni prototüüpi kui ka välja töötada naise keha imiteeriv robotmannekeen.

Täiustatud algprototüüpide loomisele järgneb suuruste mugandamise etapp – väike, keskmine, suur. Niisiis peaks paari aasta jooksul Eestis ilmavalgust nägema kolm mees ja sama arv naisrobotmannekeeni.

Arendustöö hõlmab lahenduse leidmist keeruka inimkeha biomeetria sobitamisel masstööstuse vajadustega ja võimalustega.

«Kindlasti on tegemist särava era- ja avaliku sektori koostöönäitega – nii suured lepingud pole igapäevased. Firmade arv, kes ülikoolile tippteaduse tegemisel partneriks sobiksid, pole kahjuks liiga suur,» kommenteerib saavutust Tartu Ülikooli teadusprorektror Kristjan Haller.

Uus tehnoloogia võimaldab viia rätsepatöö massidesse. Ühe mõõtmisega saab tellida ülikonna, särgi või pruutkleidi, otsimata sobiva ja hästi-istuva riietuse leidmiseks kümnetest poodidest. Lisaks on tellitu veel täpselt õiget värvi riidest ja õigete detailidega.

Leiutis võiks ideaalis muuta kogu rõivatööstuse tulevikku ning annab ühtlasi lahenduse rõivatööstuse suurele probleemile - riidekaupade distantsmüügile. Leiutise tulemusena muutub ligi 300 miljardi euro suurune rõivatööstus keskkonnasõbralikumaks, vähendades jääke.

30 riiki hõlmava rahvusvahelise koostööprojekti Eurostars raames jagatakse 2007-2013 aastate jooksul jagatakse välja 400 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles