Saksamaa nõustub karmimate sanktsioonidega

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: graafika: Silver Alt

Küsitluse kohaselt pooldab Venemaa-vastaseid sanktsioone 52 protsenti sakslastest, ehkki need võivad kaasa tuua töökohtade kadumise.

Täna jätkuvad Euroopa diplomaatide läbirääkimised Venemaale kehtestatavate sanktsioonide üle. Saksamaa, kes on seni pooldanud Venemaa suhtes pigem tagasihoidlikke sanktsioone, on muutunud karmikäelisemaks, olgugi et sanktsioonid võivad tuua kaasa tagasilöögi nende majandusele ja töökohtade kaotuse.

Valitsuse liikmed eesotsas liidukantsleri Angela Merkeliga veensid rahvast terve nädalavahetuse, et Venemaa-vastased sanktsioonid on vajalikud rahu tagamiseks Ukrainas, ja seda isegi juhul, kui need maksavad kodus töökohti.

«Majanduslikud huvid ei saa olla riigi tipp-prioriteediks. Tipp-prioriteediks on stabiilsuse hoidmine ja rahu,» ütles Saksamaa rahandusminister Wolf­gang Schäuble pühapäeval ajalehele Bild am Sonntag. «Rahu ja stabiilsuse lõhkumine on majandusele kõige suurem risk,» lisas ta.

Saksamaa majandusminister Sigmar Gabriel, kes on ühtlasi ka asekantsler, ütles ajakirjale Der Spiegel, et nii Saksamaa kui ka Euroopa majandused hakkavad tundma sanktsioonide mõju, aga alternatiiv on veel hullem. «Millised tagajärjed oleksid Euroopale, kui me seisaksime ja vaataksime kodusõda ning süütute inimeste surma kõrvalt pealt, sest me kardame majanduslikke tagajärgi?» küsis Gabriel.

Alates Krimmi annekteerimisest Venemaa poolt on Saksamaa olnud pigem nn pistrike, kes pooldavad tugevamaid sanktsioone, ning tuvide, kes sooviksid pigem pehmemaid samme, vahel, kirjutas Financial Times. Pistrike eesotsas on seni olnud Suurbritannia ja Poola, mõjukaimad tuvid on Itaalia ja Prantsusmaa.

Ka Eesti valitsus, kes otsustas uued sanktsioonid heaks kiita reedel toimunud valitsuse erakorralisel istungil, paistab tundvat muret sanktsioonide mõju pärast meie majandusele. Nimelt postitas Taavi Rõivas oma Facebooki kontole kohe pärast valitsuse otsuse kohta käivat uudist ka peaministri majandusnõuniku Maris Lauri hinnangu, mille kohaselt on Venemaa suhtes kehtestatavate sanktsioonide mõjud Eesti majandusele eelkõige kaudsed.

«Rubla odavnemine ja venelaste vaesumine teiste riikidega võrreldes mõjutab importi ja turistide kulusid,» kirjutas Lauri. «Eesti ettevõtjail on Lauri sõnul mõistlik praegu ja lähiajal Venemaaga majandussuhetesse astudes olla ettevaatlik,» lisas peaminister oma kommentaaris.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles