Elektrilevi klient jäi ilma rahast ja teenusest

Anette Parksepp
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne kui Elektri­levi saab hakata kaab­lit maha pane­ma, tuleb saada koos­kõlastus koha­likult oma­valitsuselt ja leppida kokku ka naabritega.
Enne kui Elektri­levi saab hakata kaab­lit maha pane­ma, tuleb saada koos­kõlastus koha­likult oma­valitsuselt ja leppida kokku ka naabritega. Foto: Elektrilevi

Elektrileviga liitudes tuleb maksta pool liitumistasu ette. Hiljem võib selguda, et elektrivõrgu rajamiseks luba ei saagi, kuid raha ka ei tagastata.

Elektrileviga liitudes võib tekkida olukord, kus naabrite või omavalitsuse vastuseisu tõttu pole võimalik ehitusluba saada, kuid võrgu­ette­võte ei maksa tagasi ka ette makstud mitme­saja­eurost liitumis­tasu – seega jääb klient ilma nii rahast kui ka teenusest.

Mustvee linna elanik Margus rääkis, et tema on Elektri­leviga üritanud liituda kahel korral, ja kuna mõlemal korral selgus, et tal pole võimalik saada ehitusluba, jäi ta kokkuvõttes ilma enam kui tuhandest eurost.

Esimesel juhul sõlmis Margus Elektri­leviga lepingu, sest tema kinnistul polnud vooluühendust. Pärast lepingu sõlmimist pidi ta kohe maksma poole liitumis­tasust ehk 513 eurot.

Elektrilevi liitumiste pea­spet­sialist Meelis Kaps selgitas, et elektri­võrguga liitumis­ühenduse ehitamisel algab töö ja tekivad kulutused kohe: võrguettevõte hakkab konkreetset liitumis­lahendust ja tehnilisi tingimusi välja töötama, tellib töövõt­jalt projekti ja koostab kliendi jaoks kõige ots­tarbe­kama trassi ja tehnilise lahendusega projekti. Alles seejärel saab alustada läbirääkimisi maa­omanikega koos­kõlas­tus­te saamiseks ja taotleda ehitusluba.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles