USA keskpanga hiigelmahukas võlakirjade ostuprogramm, mida kutsutakse ka rahatrükiks, lõpeb majanduse taastumise jätkumise korral juba oktoobris, selgub Föderaalreservi Vabaturu komitee, mis Ühendriikide rahapoliitika üle otsustab, juunikuise koosoleku protokollist.
Praegu vähendatakse igal koosolekul võlakirjade ostu mahtu 10 miljardi dollari võrra – juunis oli on maht 35 miljardit kuus. Praeguse plaani kohaselt vähendatakse ostude mahtu pärast septembris ja oktoobris 15 miljardit ja novembris keskpank enam võlakirju ei osta.
Esimesest võlakirjade ostmise programmist, ehk rahapoliitika kvantitatiivse lõdvendamispoliitika (quantitative easing ehk EQ) kuulutati välja finantskriisi ajal 2008. aasta lõpus. Kuna majandus piisavalt ei elavnenud ning tööpuudus jäi kõrgeks, siis taasalustati võlakirjade ostmist 2010. aasta sügisel, millele järgnesid uued voorud 2011. ja 2012. aastal. Nüüdseks on võlakirjade maht keskpanga bilansis kasvanud 900 miljardilt dollarilt 4,4 triljonini. Veel mõned aastad tagasi peeti sellist mahtu mõeldamatuks.
Riiklike võlakirjade ostuprogramm on hoidnud pikaajaliste võlakirjade intressimäärad madalal ning suunanud investorid riskantsemate väärtpaberite nagu aktsiad või ettevõtete võlakirjad, suunas. See omakorda on ärgitanud USA ettevõtteid rohkem laenama, kulutama, investeerima ning palkama uusi töötajaid.
Kui Fed kuulutas 2012. aastal välja viimase võlakirjade ostuprogrammi oli sealne töötuse määr 7,8 protsenti, tänaseks on see langenud 6,1 protsendini. Tõsi, majanduskasv on valmistanud pettumust, inflatsioon on püsinud ilusasti alla kahe protsendi taseme, aga viimasel ajal on hakanud tasapisi kiirenema.
Kriitikud on varem hoiatanud, et nn rahatrükk võib põhjustada finantsvarade mulli või liigkiire inflatsiooni, ilma et see uusi töökohti looks. Fedi ametnikud ja teised lõdva rahapoliitika pooldajad on kinnitanud, rahatrükk on aidanud majandusel kasvada kiiremini kui see oleks muidu kasvanud.
«Kui vaadata ajavahemikku 2008-2013, siis see on olnud oluliseks täiendavaks teguriks aitamaks Fedil hoida intressimäärad madalana, kinnistada inflatsiooniootused ning toetada majanduse taastumist,» ütles majanduslehele The Wall Street Journal suurpanga J.P.Morgab Chase ökonomist Bruce Kasman.
Mõned süüdistavad eelkõige just rahatrükki selles, et varade nagu globaalsed aktsiad, mitmel pool kinnisvara, toorained, on kasvanud muust majandusest kiiremini.
Juunikoosoleku protokollist aga ei selgu, millal võtab Föderaalreserv ette järgmise, veel tugevama sammu rahapoliitika karmistamisel – baasintressi tõstmise. Enamik investoreid usub, et see võib toimuda järgmisel suvel.