Väliskaubanduse langus vastas Swedbanki prognoosidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väliskaubanduse arengud olid mais ootuspärased ja sarnased eelmiste kuudega, lausus Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. Ekspordi maht vähenes aastaga 9 protsenti ja import 4 protsenti.
«Väliskaubanduse käibeid mõjutas kõige rohkem mobiiltelefonide ja ehitusmasinate (kopad, ekskavaatorid) kaubavahetuse vähenemine. Mõlema kaubagrupi puhul on tegemist suurte mahtudega, aga madala lisandväärtusega Eesti jaoks,» selgitas Elmik.
Elmiku sõnul on mobiilsideseadmete turg Eesti jaoks oluline, kuna see kaubagrupp moodustab 10 protsenti Eesti kaupade ekspordist ja 5 protsenti impordist. «Mobiilsideseadmete tootmine on Põhjamaades vähenenud tänu tugevale konkurentsile Hiinast.»
Ehitusmasinate kaubavahetus läbi Eesti on vähenenud tänu nõudluse langusele Venemaal. Selle taga on Venemaa majandusaktiivsuse aeglustumine ja ostujõu vähenemine seoses Vene rubla odavnemisele, leidis Elmik.
Üle poole Eesti ekspordist moodustab tööstuslik tooraine. Seetõttu sõltuvad Eesti eksportöörid oluliselt meie lähinaabrite tööstuse olukorrast. Eestiga tihedamalt seotud Rootsi ja Soome töötleva tööstuse mahud on viimased poolteist aastat üldjuhul vähenenud ja see mõjutab otseselt Eesti tootjaid.
Juunis Eesti töötleva tööstuse ettevõtete hinnang oma majanduslikule olukorrale veidi halvenes. Ka eksporditellimuste tase on selle aasta esimesel poolel tasapisi vähenenud. Madal konjunktuur kajastub ka hindades. Nii eksporditavate kui imporditavate kaupade hinnad on viimase pooleteise aasta jooksul Eestis valdavalt vähenenud.