Kui Tallink 2005. aasta detsembris börsile läks, oli tal 17 000 aktsionäri. Nüüdseks on nende arv kahanenud 11 500-le, aga kui kõik nad sooviksid üldkoosolekule tulla, mahuks see inimeste hulk ära ainult lauluväljakule.
Börsiettevõtted on aja jooksul muutunud meediasõbralikumaks
10. juuli 2014, 09:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne meie börsiettevõtte üldkoosolek, kus osaleksid kõik aktsionärid, mahuks ära ka Lilleküla jalgpallistaadionile või piisaks suuremale osale aktsionäridest Rocca al Mare suurhallist või Nordea kontserdisaalist.
Aga see, et kõik aktsionärid üldkoosolekule tuleksid, pole reaalne, mistõttu on suur roll ajakirjandusel, et edastada infot koosolekul toimuva kohta. Tihti ei piisa ainult koosoleku otsuste teatavaks tegemisest, vaid investoritel on kasulik teada, mida vastab ettevõtte juht aktsionäride küsimustele.
Teinekord võib see tähtsamgi olla. Sellist infot ei saa edasi anda börsiteadetega, seda saavad edastada vaid kohal viibivad ajakirjanikud.
Lääne börsiettevõtete (suurte firmade, mille vastu on suur avalik huvi) aktsionäride koosolekutel on ajakirjanike töö tehtud nii mugavaks kui võimalik. Näiteks sügisel toimunud Nokia aktsionäride koosolekul oli ajakirjanike jaoks eraldi pressiruum ning Helsingi jäähallis, kus koosolek toimus, oli ajakirjanikele eraldatud omaette sektor.
Varasematel aastatel on Eesti börsiettevõtted hoidnud pressi aktsionäride koosolekutest eemal ning selleks et koosolekutel toimuvat kajastada, on meediaettevõtted olnud sunnitud börsiettevõtete aktsiaid ostma.
Postimees uuris, kas tänaseks on olukord muutunud, ning taotles kõigilt Tallinna börsi põhinimekirjas noteeritud ettevõtetelt luba üldkoosolekute vaatamiseks. Ainus erand oli Skano (endine Viisnurk), sest nende koosolek toimus Pärnus ning sinna ei olnud ajakirjanikul koosoleku toimumise päeval võimalik minna.
Tulemused olid üllatavalt positiivsed. Enamik ettevõtetest ei olnud vastu, et ajakirjanik üldkoosolekul osaleb.
Keeldus ainult viis ettevõtet, kusjuures neist kaks, Merko Ehitus ja Nordecon andsid võimaluse vahetult pärast selle toimumist rääkida juhiga. Võimaluse kõnelda juhatuse liikmetega andis ka Tallink, aga juhatuse esimees Enn Pant intervjuuks aega ei leidnud.
Täieliku keeldumise saime ainult kahelt börsiettevõttelt – naistepesu tootjalt Silvano FG ja kummalisel kombel ka meediaettevõttelt Ekspress Grupp.
«Aktsionäride koosolek on aktsionäridele, mitte meediashow,» vastas palvele Ekspress Grupi tegevjuht Gunnar Kobin. Nagu hiljem võis lugeda Äripäevast, kes osales koosolekul aktsionärina, oli seal üsna palju show’d, tõsi, mitte küll meediashow’d, millest aga paljud aktsionärid teada ei saanud.
Tuleb muidugi märkida, et vahel kirjutatud, aga tavaliselt kirjutamata reeglite järgi pole ajakirjanikel enamasti õigust aktsionäride koosolekutel ettevõtte juhtidele küsimusi esitada. See privileeg on vaid aktsionäridel.
Tõsi, on ka erandeid. Üks osa Warren Buffetti juhitava Berkshire Hathaway üldkoosolekust on tunde kestev küsimuste-vastuste maraton ning mõni aasta tagasi anti võimalus küsimusi esitada ka neljale väljavalitud ajakirjanikule.
Meil andis ajakirjanikele võimaluse koosoleku ajal küsimusi esitada Olympic EG nõukogu esimees ja suuromanik Armin Karu.