Eesti väliskaubandus oli mais endiselt languses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupade eksport kahanes 2014. aasta mais 9 protsenti ja import 4 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi langust mõjutas oluliselt elektriseadmete ja mehaaniliste masinate kaubavahetuse vähenemine.
Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 138 miljonit eurot ja puudujääk suurenes eelmise aasta maiga võrreldes 56 miljoni võrra.
Kõige enam eksporditi Eestist elektriseadmeid (19 protsenti Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Oluliselt vähenes elektriseadmete eksport (46 miljoni euro võrra), samuti mineraalsete toodete eksport (15 miljoni euro võrra). Samal ajal kasvas põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning mitmesuguste tööstustoodete väljavedu (kasv mõlemal 3 protsenti).
Mais imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (17 protsenti Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Suurim langus toimus elektriseadmete ja mehaaniliste masinate sisseveos (langus vastavalt 28 ja 26 miljonit eurot). Samas kasvas mineraalsete toodete sissevedu 21 miljoni euro võrra.
Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Soome, kuhu eksporditi 16 protsenti Eesti koguekspordist, järgnesid Rootsi 16 protsendiga ja Venemaa 11 protsendiga. Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest, mis oli 15 protsenti Eesti koguimpordist, järgnesid 12 protsendiga Saksamaa ja Rootsi.