IMF: maailmamajanduse taastumine on ohus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IMF-i eksperdid usuvad, et erinevalt teistest end lõhki laenanud riikidest ei pea nad Eesti suhtes finantskorra kaitsjaid mängima.
IMF-i eksperdid usuvad, et erinevalt teistest end lõhki laenanud riikidest ei pea nad Eesti suhtes finantskorra kaitsjaid mängima. Foto: AP / Scanpix

Rahvusvaheline Valuutafond hoiatas, et maailmamajanduse taastumise aeglustumise risk on järsult suurenenud, kuid manitses valitsusi jätkuvalt rahanduspoliitikat karmistama.

IMF kirjutas oma eilses maailmamajanduse väljavaates, et mai ja juuni närviline atmosfäär finantsturgudel on õõnestanud usaldust ja kujutab endast ohtu majanduskasvule kogu maailmas.

«Lühemas perspektiivis on peamine risk stressi ja nakkuste levik, mis tuleneb riigirahanduste haprast seisust,» ütles IMF.

«See omakorda võib veelgi tõsta võlakirjade intresse, nõrgestada panku ning raskendada laenutingimusi, mis omakorda räsib ettevõtete ja tarbijate usaldust ning põhjustab ootamatuid börsikursside muudatusi.»

IMF ei muutnud oma prognoosi sõnastust 2011. aastaks ning nimetab ülalmainitud probleeme jätkuvalt ohuks, mitte  keskseks arengusuunaks. Samas hoiatab fond, et finantsturgude pinged kujutavad endast poliitikutele üha keerukamaid väljakutseid.

«Kuna olukord pankadevahelistel turgudel ja riigivõlaturul on ebakindel, võib paari kuu eest käivitatud erakorralise eelarve-, raha- ja finnatspoliitika lõpetamine raskeks osutuda,» seisab raportis.

IMF oli ise üks esimesi asutusi, kes hakkas propageerima riigieelarveliste stiimulite rakendamist aastatel 2007-2008 vallandunud krediidikrahhiga toimetulekuks.

Viimastel kuudel on IMF aga võtnud omaks Maailmapanga ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni seisukohad, kes rõhutavad riiklike lisakulutuste asemel kokkuhoiumeetmeid.

«Enamik arenenud majandusi ei pea enne aastat 2011 poliitikat karmistama, sest liigse kiirustamisega võib kahjustada habrast taastumist. Lisastiimuleid aga ei tohiks pakkuda,» ütles IMF.

Nõudluse nõrgenemise puhul peaksid arenenud majandused IMFi sõnutsi esmajärjekorras rakendama monetaar-, mitte fiskaalpoliitilisi meetmeid – vaatamata sellele, et intressimäärad on enamikes tööstusriikides nullilähedased.

IMF pöördus Euroopa Keskpanga poole tungiva palvega saata võlakirjaturgudele tugevamaid signaale, et nad on vajaduse korral valmis sekkuma ja täiendavat likviidsust pakkuma.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles