Maris Lauri: II kvartalis on oodata väikest majanduskasvu
6. juuli 2010, 11:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri kirjutab ettevõtte blogis, et majanduse usaldusindeks on juba kaksteist kuud järjest tõusnud, kusjuures paranemine teises kvartalis on olnud märkimisväärne.
Lauri kinnitusel osutavad jõudsalt kasvav eksport ja tööstustoodang sellele, et teise kvartali majanduskasv tuleb juba positiivne.
«Kuid see kasv tuleneb ekspordi suurenemisest, tarbijate kulutused jäävad endiselt väga tagasihoidlikuks ning kasvu pole siin veel oodata,» märgib Lauri.
Tema sõnul on tööstuse tootmismaht märtsist alates jõudsalt kasvanud: töötleva tööstuse kuine hooajalistest teguritest puhastatud kasv on keskmiselt olnud 2,5 protsenti.
Aprillis-mais suurenes eelmise aastaga võrreldes tööstustoodangu maht 17,7 protsenti, sealjuures töötlevas tööstuses 18,7 protsenti ja energeetikas 37,2 protsenti; mäetööstuses langesid tootmismahud 7 protsenti.
Suurim kasv toimus kapitalikaupade tootmisel: koguni 42 protsenti. Vahetoodete tootmine suurenes 15,4 protsenti ja kestustarbekaupade tootmine 11,3 protsenti. Kulutarbekaupade tootmine, kuhu kuulub ka toidukaupade tootmine, suurenes üksnes 0,6 protsenti.
Kõik see viitab sellele, et samal ajal kui välisnõudlus suureneb ning ettevõtjad suudavad eksporti kasvatada, on sisenõudlus nõrk. Nii ongi toiduainete tootmine vähenenud viimasel paaril kuul 2,2 protsenti eelmise aastaga võrreldes.
Languses on ka rõivatööstus ja arvutite tootmine. Mujal tootmismahud kasvavad. Ekspordi suurenemise taga on ettevõtetes tehtud ulatuslikud muutused: kulude kärpimise teel on tootmine muutunud efektiivsemaks ja otsitud on võimalusi müüa oma tooteid teistel, traditsioonilistest paremini kasvavatel turgudel.
Kuigi tarbijate kindlustunne on tõusnud, ei ole see jaekäivet tõstnud, sest sissetulekud on endiselt vähenemas ja majapidamiste tarbimis- ja säästmisharjumustes on paari kriisiaasta jooksul toimunud oluline muutus. Lisaks tuleb paljudel peredel tagasi maksta ka laene.
«Positiivsena tuleb kindlasti märkida seda, et teise kvartali jooksul on töötukassas registreeritud tööotsijate arv järjekindlalt vähenenud.
Kahtlematult on see vähenemine toimunud ka seetõttu, et paljud on loobunud töötukassas käimast, samuti on suurenenud hõive hooajalistest teguritest tulenevalt.
Kuid sel aastal on tavapärasest oluliselt enam ettevõtteid plaanimas töötajate arvu suurendamist, mistõttu võib arvata, et aasta teisest pooles väheneb töötute arv ka uute püsivate töökohtade loomise tõttu. See annab lootust, et mõne aja pärast hakkavad aegamööda suurenema ka elanike sissetulekud,» märgib Lauri.
Riigieelarve tulud on sel aastal märkimisväärselt paremas seisus eelmise aasta omadest. Maksutulud on poole aastaga kasvanud umbes 2 protsenti, seda eelkõige jaanuaris laekunud aktsiisitõusu-eelse varude suurendamise tõttu.
Teises kvartalis olid riigieelarve maksutulud 2-3 protsenti eelmise aasta omast väiksemad. Samas on oluline see, et käibemaksu laekumine on kasvanud enam kui 9 protsenti ja kütuseaktsiisi on saadud 11 protsenti enam eelmisest aastast..
Lauri hinnangul on põhjust oodata selle aasta teises kvartalis umbes 2-protsendilist majanduskasvu. Aasta teine pool peaks tooma suuremaid kasvunumbreid ning siis peaks ilmnema ka euro kasutusele võtmise positiivsed eelmõjud.